Arst: küsisin veini joomise tagajärjel sisemise verejooksu saanud patsiendilt, palju ta päevas tarbib

Naised taluvad alkoholi halvemini kui mehed. Naistel on kõrgem rasvaprotsent. Rasv aitab alkoholil püsida kauem organismis. Samuti on kehas kõrgema rasvasisalduse korral vähem vett ja alkohol lõhustub seetõttu aeglasemalt. Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Maksakahjustusega satub arsti juurde nii mehi kui naisi, ja sageli on selle põhjuseks alkohol. Lahjemate alkohoolsete jookide regulaarsest tarbimisest tekkiv kahjustus esineb juba ka noorematel patsientidel, ütleb dr Külliki Suurmaa, Lääne-Tallinna keskhaigla gastroenteroloog.

Tänapäeval on muutunud alkoholi tarbimise stiil – juuakse rohkem veini ja õlut, tõdeb Suurmaa ajakirjas Tervise Meeter. «Vastuvõtul oli Rootsi-Eesti päritoluga umbes 40-aastane edukas mees, kes jõi neli kuni seitse pudelit õlut peaaegu iga päev. Suhtumine, et mis see siis ära ei ole, on petlik. Tegelikult see on juba väga suur kogus – isegi üks pudel õlut iga päev juua võib seda olla,» nendib arst.

Dr Külliki Suurmaa Foto: Erakogu

«Naised taluvad alkoholi halvemini kui mehed. Viimased on kogult suuremad ja naistel on kõrgem rasvaprotsent. Rasv aitab alkoholil püsida kauem organismis. Samuti on kehas kõrgema rasvasisalduse korral vähem vett ja alkohol lõhustub seetõttu aeglasemalt. Dehüdrogenaas lammutab naiste puhul alkoholi aeglasemalt,» selgitab dr Suurmaa. 

Naised armastavad veini juua – mõnel juhul iga päev klaasi või kaks – aga ka seda võib olla juba palju, tõdeb gastroeneteroloog. «Naisi olen kohanud verejooksuvalveid tehes – tihtipeale on põhjuseks just alkoholi tarbimisest tingitud söögitoru või mao verejooksud. Küsitlesin hiljuti üht naist, kes kahjuks hiljem suri – ta oli joonud kaks pudelit veini iga päev. Tegu oli umbes 40-aastase inimesega,» meenutab Suurmaa.

Kauaaegsed regulaarsed alkoholi tarbijad satuvad arstide juurde erakorraliste patsientidena. «Nende puhul ilmnevad söögitoru veenilaiendid, sealt jookseb verd, või siis ka maost või soolestikust. See on maksahaiguse finaal,» sõnab Suurmaa.

Gastroenteroloog avaldab kahetsust, et arsti juurde jõuab terve hulk nooremapoolseid inimesi, vanuses 30-50, nii mehi kui naisi – viimaseid muidugi vähem – kes on alustanud alkoholi joomisega varakult. «Kui selgub, et viimased 10-15 aastat on väga regulaarselt tarbitud alkoholi, võib olla juba tekkinud maksatsirroos. Küsimus on, kui palju ja kui tihti juuakse.»

Kõige esimene haiguse etapp on maksa rasvväärastus ehk steatoos, ja see võib olla nii alkohoolne kui mittealkohoolne.

Regulaarse alkoholi tarbimise tagajärjel maksas tekkivale steatoosile ehk rasvumisele järgneb põletik – see on pöörduv, kui lõpetada alkoholi joomine, ütleb arst. «Maks taastub ja võib veel kõik hästi minna. Kui joomist jätkata, tekib hiljem maksa sidekoestumine, maksatsirroos. See on juba pöördumatu protsess – siin enam ei saa loota, et maksa taastub, isegi kui joomine ära lõpetada, ehkki see pikendab elu kindlasti.

Alkoholi joomise lõpetamine on kõige tähtsam ravivõte,» ütleb Suurmaa.