Küsitlusest selgusid ka kriisiaja uued probleemid: distantsõpe, suhtlemisvaegus ja isolatsioon ning samuti toodi välja üldine stressitaseme tõus ühiskonnas, mis mõjutab nii sotsiaaltöötajaid kui ka teisi avaliku sektori töötajaid, kelle vastu suunatud agressiivsuses tajutakse riiki kui piirangute kehtestajat. Lisaks süvendab probleeme takistused abi kiirel kättesaamisel, sest vaimse tervise teenuste pakkumine ei ole piisav, kuid abivajajate hulk on kiiresti tõusnud.
Omavalitsused on vaimse tervise vallas rakendanud mitmeid ennetusmeetmeid, milles olulisim on teavitustöö. Infot jagatakse nii veebis, vallalehes, kui sotsiaalmeedias. Peresid toetatakse vanemlike oskuste koolitustega ning pakutakse abi vajaduspõhise nõustamise ja psühholoogilise abiga. Enamikel omavalitsustel on välja kujunenud partnerid, kellelt ostetakse vaimse tervise teenuseid, nagu pereteraapia, supervisioon omavalitsuste endi töötajatele ja õpetajatele, samuti korraldatakse omavalitsuste poolt mitmeid tugigruppe.
Kuidas omavalitsused plaanivad kasutada lisaeelarvest eraldatud raha koroonaviiruse leviku tõrjumise ja kahjude leevendamise ettenägematuteks kulutusteks?
Vaimse tervise toe pakkumise parandamiseks toodi sagedamini välja vajadust suurendada psühholoogilise abi pakkumist ja kättesaadavust, ka järjekordade mõttes. Samuti nähti vajadust võla- sõltuvus- ja õigusnõustamise pakkumiseks, vanemaealiste toetamiseks ja arvutipargi parandamiseks lastega peredes.
Puudust tuntakse psühholoogidest ja laste psühhiaatritest. Omavalitsused ootavad ka riigilt tuge psühhiaatrilise eriarstiabi ja vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parandamise osas kui ka järjekordade lühendamist. Samuti piisaval hulgal kvalifitseeritud spetsialistide tagamist. Muuhulgas tegid omavalitsused ettepaneku kaaluda psühholoogide palgatoetuse meedet, et spetsialistid oleksid piirkondades kättesaadavamad.