:format(webp)/nginx/o/2021/05/26/13803262t1h6d22.jpg)
Sotsiaalministeeriumis valminud kohalike omavalitsuste seas läbi viidud küsitlustulemuste ülevaatest selgub, et vaimse tervise probleemidega abivajajate arv on 72 protsendi ehk 54 küsitlusele vastanud omavalitsuste hinnangul kasvanud. Kõige enam vajavad abi lapsed, pered ja vanemad inimesed ning peamised probleemid on seotud peretülide ja -vägivallaga.
Abivajajaid toetatakse enamasti juhtumipõhiselt ning ennetusmeetmed on seotud teavitustööga vallalehes ja sotsiaalmeedias. Vajalikuks peetakse psühholoogilise abi pakkumise korraldamist, kuid murekohaks on spetsialistide nappus.
Riigi lisaeelarvest eraldatud vahendeid plaanitakse kasutada teenuste kättesaadavuse parandamiseks ning koostööpartneritelt suuremas mahus teenuste ostmisele, selgub omavalitsuste seas aprilli alguses läbiviidud küsitlusuuringust, millele vastasid 75 omavalitsust 79-st.
«Vaimse tervise staabi jaoks oli oluline teada saada, milline on Covid-19 kriisist tulenev olukord ja vajadused omavalitsustes seoses elanike vaimse tervisega. Küsitluse tulemused annavad meile parema pildi omavalitsuste seisust vaimse tervise abi korraldamisel ja vajalikku teavet kriisi mõjude leevendamiseks vajalike lahenduste väljatöötamiseks,» sõnas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Uuringust selgus, et üheks teguriks vaimse tervise probleemide sagedasemal tunnistamisel võib olla ka nende normaliseerimine neile avaliku tähelepanu suunamisega. «On hea meel, et vaimse tervise muredesse suhtutakse sama tõsiselt kui füüsilise tervise või toimetulekuga seotud raskustesse. Seda näitavad ka küsitluse tulemused, kust selgus, et vaimse tervise muredega abivajajate kasvu koroonakriisi mõjuna on märganud 54 omavalitsust,» ütles minister. Ta lisas: «Näeme, et abivajadus on kõige rohkem suurenenud perede, laste ja vanemaealiste seas. Viimase aastaga on sagenenud peretülide ja perevägivalla esinemine. Arvestades perevägivalla varjatud iseloomu, on tõenäoline, et väliste kontaktide puudumisel on ohvritel vähem võimalusi vägivallast teavitada. Seega on ülioluline meie kõigi – naabrite, tuttavate ja lähedaste märkamine ja igasuguse kahtluse korral politsei teavitamine.»
Küsitlusest selgusid ka kriisiaja uued probleemid: distantsõpe, suhtlemisvaegus ja isolatsioon ning samuti toodi välja üldine stressitaseme tõus ühiskonnas, mis mõjutab nii sotsiaaltöötajaid kui ka teisi avaliku sektori töötajaid, kelle vastu suunatud agressiivsuses tajutakse riiki kui piirangute kehtestajat. Lisaks süvendab probleeme takistused abi kiirel kättesaamisel, sest vaimse tervise teenuste pakkumine ei ole piisav, kuid abivajajate hulk on kiiresti tõusnud.
Omavalitsused on vaimse tervise vallas rakendanud mitmeid ennetusmeetmeid, milles olulisim on teavitustöö. Infot jagatakse nii veebis, vallalehes, kui sotsiaalmeedias. Peresid toetatakse vanemlike oskuste koolitustega ning pakutakse abi vajaduspõhise nõustamise ja psühholoogilise abiga. Enamikel omavalitsustel on välja kujunenud partnerid, kellelt ostetakse vaimse tervise teenuseid, nagu pereteraapia, supervisioon omavalitsuste endi töötajatele ja õpetajatele, samuti korraldatakse omavalitsuste poolt mitmeid tugigruppe.
Kuidas omavalitsused plaanivad kasutada lisaeelarvest eraldatud raha koroonaviiruse leviku tõrjumise ja kahjude leevendamise ettenägematuteks kulutusteks?
Vaimse tervise toe pakkumise parandamiseks toodi sagedamini välja vajadust suurendada psühholoogilise abi pakkumist ja kättesaadavust, ka järjekordade mõttes. Samuti nähti vajadust võla- sõltuvus- ja õigusnõustamise pakkumiseks, vanemaealiste toetamiseks ja arvutipargi parandamiseks lastega peredes.
Puudust tuntakse psühholoogidest ja laste psühhiaatritest. Omavalitsused ootavad ka riigilt tuge psühhiaatrilise eriarstiabi ja vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parandamise osas kui ka järjekordade lühendamist. Samuti piisaval hulgal kvalifitseeritud spetsialistide tagamist. Muuhulgas tegid omavalitsused ettepaneku kaaluda psühholoogide palgatoetuse meedet, et spetsialistid oleksid piirkondades kättesaadavamad.
Mitmed lahendusi selles osas on ka juba töös. «Jätkame kohalike omavalitsustega arutelu nende rolli üle vaimse tervise teenuste pakkumisel ja kogukonna teenuste tagamisel. Lisaks plaanin jätkata rahaliste vahendite taotlemist riigieelarvest spetsialistide koolitamiseks, suurendada kliiniliste psühholoogide kutseaasta mahtu ja käivitada psühholoog-nõustajate kutseaasta rahastamise. Oleme välja töötamas lahendusi esmatasandil ja kogukonna tasandil psühholoogilise nõustamise kättesaadavuse parandamiseks. Lisaks astume samme nt erivajadustega laste tugisüsteemi reformi raames vähendada psühhiaatrite koormust administratiivsete ülesannete täitmisel,» lisas minister Riisalo.
Küsitluse viis läbi sotsiaalministeerium Google Forms’i vahendusel, perioodil 1.-9. aprill 2021. Küsitlusele vastas 79 omavalitsusest 75. Esitatud vastuste toel analüüsiti elanikkonna abivajaduse muutust kohalikes omavalitsustes seotuna Covid-19 pandeemiaga, vaimset tervist toetavate teenuste korraldust omavalitsustes ning kohalike omavalitsuste ootusi ja vajadusi oma elanike vaimse tervise toetamiseks. Lisaks sooviti teada saada, millised on kohalike omavalitsuste kavatsused vaimse tervise toetamisel Vabariigi Valitsuse poolt Covid-19 kriisi leevendamiseks eraldatud lisaeelarve vahendite kasutamisel.
Küsitlustulemustega on võimalik tutvuda siin.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)