Teadurid uurisid, milline kasu ja oht käivad kaasas suurema koguse aspiriiniga

Arstid uurisid verejooksude ja aspiriini koguse suhet. Foto: Shutterstock

USA mitme ülikooli uurijate koostöös püüti selgitada erinevates annustes aspiriini tõhusust südame-veresoonkonna häirete ennetamisel ning ohutust eelkõige verejooksude tekke seisukohast, kirjutab Eesti Arst.

Uuringusse kaasati 15 076 suure südame-veresoonkonna haiguste riskiga patsienti, keda jälgiti keskmiselt 26,2 kuu vältel infarkti, insuldi tekke ning kardiovaskulaarse või üldise suremuse osas. Vaatlusalused juhuslikustati kahte rühma: esimese rühma patsientidele anti aspiriini 81 mg päevas, teise rühma patsientidele 325 mg päevas. Registreeritud kardiovaskulaarseid tüsistusi esines esimeses rühmas (81 mg aspiriini) 590 patsiendil (7,28%) ning teises rühmas (325 mg aspiriini) 569 patsiendil (7,51%). Tõsise verejooksu tõttu tuli hospitaliseerida 53 (0,63%) esimese rühma ning 44 (0,60%) teise rühma patsienti.

Uuringu tulemustest nähtub, et aspiriin annustes 81 mg ja 325 mg päevas on ühtmoodi tõhus südame-veresoonkonna häirete sekundaarseks preventsiooniks ning tõsiste verejooksude risk on kummagi aspiriiniannuse kasutamise korral ühesugune.

Kliinilises praktikas on refereeritud uuringu tulemusi arvestades sekundaarseks preventsiooniks otstarbekas aspiriin annuses 75 mg kuni 150 mg. Tuleb pidada meeles, et aspiriini järjepidev kasutamine peab olema arsti ettekirjutus, selle kasutamisega kaasneb suurem verejooksude risk, mis võib osutuda ka eluohtlikuks.