Proviisor annab nõu, kuidas saad apteegi külastamisest kõige rohkem kasu

Aptreeker teab anda olulist tervisenõu. Foto: Shutterstock

Apteegikülastaja võiks apteeki tulles arvestada sellega, et apteegis on nagu arsti juures – parima lahenduse pakkumiseks küsitakse küsimusi, millele oodatakse vastuseid. Tartu ülikooli proviisoriõppe eriala vilistlane Liisa-Kai Pedosk jagab mõtteid, mida apteeki tulija võiks silmas pidada.

Tänapäeval on proviisorid pea igal ajal kättesaadavad ja nii on apteek paljude inimeste jaoks sama loomulik kui toidupood, nendib Pedosk. Ta sõnab, et apteek on aga siiski midagi enamat kui koht, kus müüakse kaupa.

Liisa-Kai Pedosk Foto: Erakogu

«Apteek on tervishoiuteenuse pakkuja – asutus, kust inimene saab esmast abi mis tahes tervisemure korral. Mulle meeldib mõelda, et kui inimene soovib osta apteegist köharohtu, siis saab ta lisaks kaasa teadmise, et õige rohu leidmiseks tuleb näiteks eristada köha tüüpe, arvestada köha kestust, teada üht-teist eri ravimvormide eelistest jne,» nendib Pedosk.

«Paljud apteegikülastajad ei teadvusta endale, et apteegist saab nõu nii iseravimise, ennetuse kui ka muude teenuste kohta. Üha enam on patsiente, kellele tuleb anda esmast psühholoogilist abi. Niisiis on apteegitöö vägagi mitmekülgne,» tõdeb ta.

Liisa-Kai Pedoski nõuanded apteegikülastajale

1. Teadvusta, et tuled apteeki, ja ole valmis apteekriga suhtlema.
2. Püüa apteeki tulles jätta kõrvale kõik välised segajad. Pean siin silmas elementaarset viisakust: ära räägi telefoni ja apteekriga samal ajal, vaid ole kohal – jutt käib sinu tervisest.
3. Kui sul on kaasas väiksed lapsed, siis hoia neil silm peal, et nad ei hakkaks apteegis «väikesteks sisekujundajateks». Ohutus ennekõike!
4. Ole valmis, et apteeker esitab küsimusi, mis võivad tunduda liiga isiklikud. Apteegis on nii nagu arsti juures – me küsime ja ootame vastuseid. See on vajalik, sest me näeme, et tooteid ja ravimeid kasutatakse tihti valesti. Patsiendi vastustele tuginedes saame pakkuda parimaid lahendusi.
5. Tea, et apteekriga võib rääkida ka piinlikuna tunduvatest asjadest. Me oleme palju näinud ja esialgu tühisena näiv tervisemure, millest ei julgeta rääkida, näiteks intiimpiirkonna mured, võib viia väga tõsise haiguseni. Me saame anda esmast nõu ja suunata vajadusel edasi arstiabi otsima.
6. Ole valmis selleks, et apteeker astub sammu kaugemale, kui on sinu esmane ootus. Me saame helistada arstile ja uurida alternatiivseid ravivõimalusi, kontrollida ravimite kättesaadavust ning neid tellida. Kui vaja, peame nõu ka teiste spetsialistidega – apteeker on ikkagi tervishoiutöötajatest koosneva võrgustiku liige.
7. Ole paindlik ja apteekri soovitustele avatud. Ära jää kinni oma senistesse veendumustesse ja ravimi kasutamise harjumustesse, isegi kui oled aastaid oma ravimeid kindlat moodi tarbinud. Ajaga võivad arusaamised ravis muutuda, ravimisvõimalused on muutunud mitmekesisemaks ja mõnda toodet ei pruugi enam müügil olla, nii et tuleb leida alternatiiv. Usalda apteekrit!
8. Varu aega! Ka pealtnäha lihtsate probleemide korral võib minna apteegis planeeritust kauem. Ka võib vajada mõni teine, sinust varem jõudnud patsient põhjalikumat nõustamist. Kui jääd rahulikuks, võid olla kindel, et kõik abivajajad saavad nendele vajalikku nõustamist ja tuge.

Liisa-Kai Pedoski vilistlasblogi artikli täisversiooni saab lugeda Tartu ülikooli vilistlaste ajaveebist.