Kõige levinumad sümptomid, mis vereringehäiretele viitavad, on tuikav või kipitav valu jalgades, surinad jäsemetes, lihaskrambid, tuimus, nahavärvi muutus, külmad jäsemed ning erektiilne düsfunktsioon.
Vereringehäirete põhjusteks on nii geneetilised kui ka elustiiliga seotud tegurid. Näiteks mängivad vereringehäirete tekkel rolli suitsetamine, soola, transrasvade ja küllastunud rasva liigtarbimine ning vähene liikumine. Veresoontes tekitavad kahjustusi ka teatud tervisemured nagu rasvumine, diabeet ja südame-veresoonkonnahaigused. Seetõttu on oluline ravida mitte ainult sümptomeid, vaid põhjuseid.
Veresoonte lupjumisega kaasneb eluohtlike trombide oht
Veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos on haigus, mille puhul kolesterool, rasv ja kaltsium ladestuvad veresoonte seintes ning moodustuvad lubinaastud. Veresoonte seinad paksenevad ja jäigastuvad ning valendik aheneb või vahel sulgub täielikult. Ateroskleroosiga kaasneb tihtipeale oht trombide tekkeks.
Verehüübed ehk trombid võivad tekkida nii arterites (ehk teel südamest elunditeni) kui ka veenides (ehk teel tagasi südame poole). Kõige sagedamini tekib süvaveeni tromboos jalas. Ravimata süvaveeni tromboosi puhul võib tromb puruneda ning hakata liikuma kehas ringi. Kui see siis kopsu jõuab, tekib eluohtlik seisund. Sümptomiteks on järsku tekkinud õhupuudus, valu rinnus, teadvuse kaotus või veri köhimisel ning sellises olukorras tuleb koheselt kutsuda kiirabi.
Verehüüve arterites võib põhjustada südameinfarkti või insulti. Mõlemad seisundid on eluohtlikud ning vajavad koheselt kiirabi sekkumist. Tromb võib tekkida ka alajäsemete arterites, põhjustades valu kõndimisel, tuimust, kipitustunnet, närvi- ja koekahjustust. Ravimata jätmisel võib tekkida gangreen ning halvimal juhul võib jalg vajada amputeerimist.