/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2014/09/01/3313181t1haf4b.jpg)
Teadlaste algne eesmärk oli mõõta kolmes Gröönimaa jões ja kahes fjordis hoopis toitainete sisaldust, et hinnata sulavee rolli ranniku ökosüsteemis. Kuid suureks üllatuseks osutus väga kõrgeks elavhõbeda kontsentratsioon.
Gröönimaa liustike sulavetega voolab merre ohtralt mürgist ainet
Elavhõbedat sisaldas eelkõige jõeveega kaasa kandunud piimjas muda. Gröönimaa liustike sulavetega voolab maailmamerre üllatavalt rohkesti mürgist elavhõbedat, vahendab Novaator.
Tavaliselt on jõevees elavhõbedat üks kuni kümme nanogrammi liitri kohta. See on võrreldav liivatera suuruse elavhõbeda tilgaga olümpiavõistluste ujumisbasseinis.
Gröönimaa jõe- ja fjordivees oli elavhõbedat aga kümneid kordi rohkem, üle 150 nanogrammi liitri kohta.
Ei ole ka veel teada, kui kaugele Gröönimaa rannikust kõrgenenud elavhõbedasisaldus ulatub ja kui suurel määral siseneb elavhõbe mereolendite toiduvõrgustikku.
Mereolendite kehas võib elavhõbeda sisaldus tõusta päris kõrgeks. Põhimõtteliselt varitseb saastumisoht ka Gröönimaa lähistelt püütud lesta, turska ja krevette.
Uuring ilmus ajakirjas Nature Geoscience.