Puugid varitsevad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete külge. Enamasti varitseb puuk rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal, vahendab terviseamet.
Kuidas kaitsta end puukide eest ja mida teha puugihammustuse korral?
Tihtipeale märkame puuki alles siis, kui ta on roninud juba ülakehale, kuid ta ei kukuta end inimese peale puu otsast.
Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna temperatuur on 5–7 kraadi.
Puugihammustuse vältimiseks:
- kanna heledaid, pikkade varrukatega riideid, et puuke märgata, püksisääred topi sokkide või kummikute sisse;
- kasuta putukatõrjevahendeid;
- pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvataguseid.
Kui puuk on hammustanud:
- katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada, sest kui puuk on nakatunud, on ka paar tundi olulised;
- kui see endal ei õnnestu, pöördu abi saamiseks arsti poole;
- ära haara puugist väga kõvasti kinni, tuleb hoiduda tema tagakeha pigistamisest või määrimisest;
- võta temast võimalikult pea lähedalt kinni;
- võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult;
- pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga;
- kui pärast metsas käiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised nähud või kui hammustuskoht hakkab punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi talle nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest.