Eestis on viimase 10 aastaga suitsetamise levimus langenud kaheksa protsenti, siiski näitab viimane uuringuaasta, et langustrend on seiskunud. Igapäevasuitsetajate osakaal on kahe aasta taguse ajaga võrreldes jäänud samale tasemele (17%). Kuigi suitsetamisest loobunud inimeste hulk on suurenenud, ei kajastu see igapäevasuitsetajate vähenemises, mis tähendab, et uusi tubakatarvitajaid tuleb aina juurde.
Üheks põhjuseks, miks meil on palju nikotiinisõltuvuses noori, tuleneb uute nikotiinitoodete pealetungist. «Viimasel ajal avaldatud uuringute tulemustest on näha, et noored täiskasvanud tarvitavad tavasigarettide asemel üha rohkem e-sigarette ja huuletubakat, mis tekitab ja kinnistab nikotiinsõltuvust. 16—24-aastaste noorte meeste seas on kasvanud (vähemalt mõni kord kuus) huuletubaka tarvitamine rohkem kui poole võrra,» kommenteerib Tervise arengu instituudi terviseriskide ennetamise keskuse vanemspetsialist Anna-Liis Kulpas.
Kui veel 2018. aastal oli huuletubaka kasutajaid selles vanusrühmas 12 protsenti, siis nüüd juba 24 protsenti. Ka 15—16-aastaste koolinoorte osas on näha noorte täiskasvanutega sarnast trendi — alternatiivsete toodete tarbimine on kogumas populaarsust. E-sigarette on viimase 30 päeva jooksul tarvitanud 17 protsenti poistest ja 12 protsenti tüdrukutest, huuletubaka samad näitajad on vastavalt 17 ja üheksa protsenti.
«Kuigi näeme vähenemist sigarettide suitsetamises, annab samal ajal kasvanud e-sigarettide ja huuletubaka kasutamine põhjust muretsemiseks, sest need ei ole tervisele ohutud tooted. Inimese kopsud on tundlikud elundid, millel on organismis elutähtis funktsioon ning erinevate kemikaalide sissehingamine mõjutab nende toimimist. Samuti põhjustab tubaka ja nikotiini imendumine vereringesse läbi suu limaskesta või kopsude, vereringeelundite haigusi ja kahjustab erinevaid elundkondi,» selgitab Kulpas.