Psühhiaater: omadega pahuksis täiskasvanu ei pane tähele, kui laastav on solvunult vaikimine

Ilma elukeskkonna korrastamiseta ei toimi ükski ravimeetod, nendib psühhiaater Anne Kleinberg. Tema sõnul peavad vaimse tervise alased teadmised ja tugi saama laialdaselt kättesaadavaks, et ennetada stressiga mitte toimetulemist või psüühikahäirete vallandumist. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Selleks et kasvada emotsionaalselt tasakaalukaks inimeseks, kes pinge­olukorras ei ­vali lahendusena ­endale ­liiga tegemist või elust ­lahkumist, peab kasvama koos turvaliste ja emotsionaalselt tervete täiskasvanutega, nendib Eesti Psühhiaatrite Liidu juht ja ­lastehaigla psühhiaatria­kliiniku juhataja ­Anne Kleinberg.

Koroona-aasta on toonud ohtralt probleeme nii lastele-noortele, nende vanematele kui ka spetsialistidele. «Ei mina isiklikult ega ka minu kolleegid taha enam ­näha heitlikkust lasteaedade, koolide ja huviringidega seotud otsustes. Ei avamise-sulgemise, rahastuse ega hariduslike erivajadustega laste jaoks vajalike spetsialistide olemasolu kontekstis,» nendib dr Kleinberg. «Laste ja ­noorte elukogemus on väiksem ja ­kohaneda keerukam. Lastega perede päevad ja noorte võimalused sisukaks eneseteostamiseks peavad olema stabiilsed,» lisab psühhiaater.

Millise laste ja noorte vaimse tervise probleemide esinemise kasvu on kaasa toonud koroona-aasta?

Kõige rohkem on ajutiselt ­häiritud une, ärevuse ja meeleolu langusega seotud kaebusi. Sedalaadi murede puhul on eelkõige vaja teha muudatusi nii oma eluviisis kui ka hoiakutes, mis toetab loomuliku stressireaktsiooniga ­hakkama saamist. Kasvanud on ka ravimravi ja psühhoteraapiat ­vajavate ärevus- ja meeleoluhäirete esinemine. Noored, kellel on varem psüühika­häired, ebapiisav täiskasvanute toetus või keerulisem distantsõppega kohaneda, on kõige enam hädas olnud. Probleemide sagenemises on kindlasti rolli mänginud kooli- ja ­lasteaiarütmi kadumine, aga laiemalt kogu tavapärase elurütmi katkemine, sealhulgas näiteks trennide ja huviringide ärajäämine, keeld kohtuda sõprade ja vanavanematega, meele­lahutuse ärajäämine. Eraldi­seisvana ka hirm haigeks jääda, mure lähedaste pärast.