Vaade meditsiini ajalukku ⟩ Arvati, et naistel on väiksem intellekt ja nad ei saa ülikoolis hakkama

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Naiste jaoks on teekond meditsiini valdkonnas olnud keerukam kui arvata võiks. Meditisiiniõpinguid takistas näiteks arvamus, et naiste aju on väiksem ning nad ei saa seetõttu õpingutega hakkama. 

19. sajandil oli meditsiini võimalik õppida näiteks Zürichis, kirjutab Novaator. Kuid Šveitsis lubati meditsiini õppida vaid välismaalt tulnud naistel, kohalikud naised pidid valima teise võimaluse. Üldiselt ei arvatud, et naised ülikoolihariduse omandamisega hakkama saavad, seetõttu oli õppimise privileeg vaid meestel. 

Pikapeale hakkasid ka mõned ülikoolid naisi loengutesse lubama, kuid kui mehed tunnetasid konkurentsi kasvu leiti uus põhjendus. «Tõendiks», miks naised ei tohiks ülikoolis käia oli väiksem ajukolju maht, mida ekslikult seostati väiksema intellektiga. Sellest järeldati, et naistel on väiksem intellekt ning nad ei saa õppimisega hakkama. 

Näiteks Tartu Ülikoolis lubati naisi loengutesse vabakuulajateks 1905. aastal ja võimalus õppima tulla anti 1915. aastal. 

Üle ookeani, Ameerika Ühendriikides, tunnustati ja imetleti pidevalt mehi nende meditsiiniliste saavutuste ja läbimurrete eest. Sellest olenemata oli naisi, kes astusid meeste varjude tagant välja, vahendab Voyage Healthcare.

Elizabeth Blackwell (1821-1910)

Blackwell on kõige tuntum naine USA meditsiiniajaloos. Talle omistati meditsiiniline kraad ning ta kasutas oma teadmisi kodusõja ajal õdede koolitamiseks. Samuti tegi ta regulaarseid reise Euroopass, asutades 1874. aastal esimese Suurbritannia meditsiinikooli naistele. See võimaldas paljudel naisel saada arstideks. 

Margaret Higgins Sanger (1879-1966)

Sanger on tuntud rasestumisvastaste vahendite populariseerimise poolest. Tema tööd selles valdkonnas peeti revolutsiooniliseks, kuid teda sunniti 1915. aastal USA-st põgenema. Sellest olenemata jätkas Sanger oma püüdlusi juurdepääsetavate rasedusvastastevahendite järele. Naine töötas välja esimese suukaudse vahendi nimega Enovid. 

Rebecca Lee Crumpler (1831-1895)

Crumpler oli esimene afroameeriklane, kes sai meditsiinilise kraadi. Pärast kodusõda töötas Crumpler väsimatult vabastatud orjadele arstiabi pakkumisel. Lisaks on naine kirjutanud meditsiiniraamatuid ja seisnud võrdsuse eest rassilistes küsimustes. 

Virginia Apgar (1909-1974)

Virginia Apgar töötas välja vastsündinute tervise hindamiseks kasutatava süsteemi Apgari testi, mida kasutatakse haiglates ka tänapäeval.

Apgar õppis esialgu anestesioloogiks, saades 1949. aastal Columbia esimeseks naisprofessoriks. Ta pühendus anesteesia ja sünnituse alastele töödele, nõudes suuremat tähelepanu pööramist enneaegsele sünnitusele ja laste punetiste vastu vaktsineerimisele.

Gertrude Elion (1918-1999)

Gertrude Elion oli Ameerika farmakoloog ja biokeemik. Talle omistati 1988. aastal Nobeli preemia raskete haiguste raviks mõeldud ravimite väljatöötamise eest. Lisaks mõtles Elion välja ka esimese viirusevastase ravimi herpese raviks.