:format(webp)/nginx/o/2021/06/02/13819172t1h56d9.jpg)
«Rusikareegel on, et kui päikesevalgus tundub nii ere, et ajab kissitama, võiks ikkagi päikeseprillid ette panna. Inimeste valgustundlikkus on erinev ja just igaühe enda enesetundest peakski lähtuma,» ütleb dr Stina Tuubel, Ida-Tallinna keskhaigla oftalmoloog.
Kuna elame parasvöötmelises kliimas, kus päikselisi päevi napib, on ka silmaarstide nõuanded päikeseprillide kasutamise kohta individuaalsed, nendib Tuubel ajakirjas Tervise Meeter.
«Kui päikeseprille kasutada, võiks jälgida, et nad oleks UV-kiirguse kaitsega,» rõhutab silmaarst.
«Lapsevanemad küsivad tihti, kas ka väiksele lapsele on vaja päikeseprillid ette panna. Kui alt ei peegelda valgus (näiteks lumel või veepinnal viibides), piisab laia äärega mütsist või nokkmütsist. Kui aga laps on valgustundlik, võib lisaks mütsile päikselisel rannapäeval ka päikeseprillid ette panna. UV-kiirgusega peab olema ettevaatlik merel või järvel-jõel viibides, samuti mägedes ja talvel päikselise ilmaga lumel liikudes,» selgitab dr Tuubel.
Päikeseprillide kandmine on oluline ka autot juhtides. «Inimeste valguse heleduse taluvus on erinev: mõnele tundub juba pilves ilmaga, et valgus on liiga ere ja peaks prillid ette panema. Teine käib päikesevalgel ja ei tunne, et peaks prille kandma, kuni päike otse silma ei paista,» nendib arst.
«Kui me ei vaata otse päikesesse või ei matka kõrgel lumistes mägedes, siis otsest kahjustust päike silmadele ei tekita. Siiski võiksid mõelda korralike päikeseprillide soetamisele need, kes teevad veesporti või töötavad merel.»
Arst lisab, et eraldi teema on kaitseprillide kasutamine. Nii kevadel kui ka suvel juhtub palju silmavigastusi aias puude ja põõsaste okste ja lendava liivaga, samuti metsas sõitvatel ratturitel.
Artikkel ilmus esimest korda 8. mail 2022.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)