«Kui inimene on harjunud nädalavahetusi alkoholivines veetma, vajab ta sellele tegevusele head asendust»

Ohutut alkoholitarvitamise taset ei ole tegelikult olemas. Foto: Shutterstock

Alkohol on meie kultuuris tavapärane ja kuulub nii igapäevaelu kui ka tähtsamate sündmuste juurde. Samal ajal sureb Eestis igal aastal otseselt alkoholi tõttu üle 500 inimese, kaudselt alkoholist põhjustatud surmi on kordades rohkemgi. Milline on alkoholi tarvitamise vähendamisel inimese enda, tema lähedaste ja ühiskonna roll, selgitab Confido sõltuvusravikeskuse psühholoog Lauri Pihkva.

Meie kultuur soosib Pihkva sõnul alkoholi liigtarvitamist ja eestlaste seas on levinud arvamus, et joomine on normaalne. Teinekord ei tunne inimesed alkoholisõltuvust või ohtlikul tasemel tarvitamist seetõttu äragi. «Kui inimesel on kahtlus, et tema alkoholi tarvitamise sagedus või kogused on kontrolli alt väljunud, kuid ta pole kindel, kas see on juba ohtlikul tasemel või mitte, soovitan teha AUDIT testi. See on internetis vabalt kättesaadav kümne küsimusega test, mis aitab enda alkoholitarvitamist objektiivselt hinnata,» selgitas Pihkva.

Kui test kahtlusi kinnitab, tuleb endale alkoholiprobleemi ausalt tunnistada, kuna see on esimene samm paranemise teel. «Olen enda töös näinud üksjagu inimesi, kes ütlevad, et nad ei saa ju olla sõltuvuses, kuna nad ei joo iga päev või nad joovad ainult kvaliteetseid ja kalleid jooke. Tõsiasi on aga see, et meil on väga palju funktsioneerivaid alkohoolikuid, kelle elukvaliteet on alkoholi tõttu häiritud, kuid kes suudavad säilitada pere ja töö,» rääkis Pihkva.

«Suurim komistuskoht inimeste jaoks, kes alkoholisõltuvusest omal käel vabaneda üritavad, on see, et keskendutakse ainult piiramisele. Paraku ei toimu sel juhul alkoholi asendamist millegi tervislikuma ja vajalikumaga, mis inimese ellu väärtust juurde tooks. Näiteks kui inimene on harjunud nädalavahetusi alkoholivines veetma, siis vajab ta alkoholist loobumisel sellele tegevusele head asendust, mis annaks võimalikult sarnase tulemuse,» rääkis Pihkva.

Sõltuvusravi, mis on suunatud inimese motivatsiooni ja mõtteviisi muutmisele, aitab elustiilis teha pikaajalisi muutusi. «Ravi ei keskendu alkoholi tarvitamise keelamisele. Kaine elu peab muutuma omaette väärtuseks – kui see ei juhtu, siis kannatab inimene justkui pidevat ilmaolekut. Kaine elu peaks olema parem, väärtuslikum, tervislikum – et inimesel oleks kainena parem olla kui pidevalt alkoholi tarvitades,» selgitas Pihkva.

Sageli märkavad lähedased probleemi varem kui inimene ise, kuid kõrvalseisjana alkoholiga kimpus olevat inimest suunata ei ole lihtne. «Alkoholi kuritarvitamisega kaasneb sageli süü- ja häbitunne ning mida suurem see on, seda suurem on ka vajadus olukorda pisendada ja eitada – inimene ei taha neid tundeid tunda. Lähedased saavad sel juhul toeks olla ja hellalt abi otsima suunata, arvestades samas, et jõuga kedagi kaineks ei sunni,» põhjendas Pihkva.

Psühholoog soovitab ka alkohooliku lähedastel endil nõustaja poole pöörduda, et raskes olukorras iseend mitte hätta jätta. «Nii nagu sõltuvusprobleemiga inimene on olukorda sattunud samm-sammult, on sama tema lähedastega. Alkohooliku lähedaste puhul on üsna levinud kaassõltuvuse väljakujunemine. See tähendab, et inimene püüab ennastohverdavalt oma lähedast sõltuvusest päästa, mõistmata et keegi teine ei saa sõltlase paranemise eest vastutust võtta,» selgitas Pihkva.

«Sõltlaste lähedased saavad nõu ja tuge kaassõltuvusnõustajatelt. Seda rolli võib täita kogemusnõustaja, kes oskab väga hästi tajuda, millist abi inimene vajab ja kuidas tema olukorras mõistlik käituda oleks, kuid efektiivne on ka grupiteraapia formaat, kus sarnase teekonna läbinud inimesed saavad oma kogemusi ja toetust jagada,» rääkis Pihkva.

Alkoholiprobleemide ennetus on aastakümnete pikkune protsess

Psühholoogi sõnul peame alkoholiprobleemide vähendamiseks alustama uue põlvkonna pealekasvatamist, kel ei teki alkoholi tarvitamise harjumust ja vajadust. «Lastel ja noortel peab olema erinevaid ajaveetmise võimalusi, mis pakuvad neile põnevust ilma alkoholita. Islandi mudel on siin hea näide – üheksakümnendatel oli Islandil noorte meelemürkide kasutamine äärmiselt suur probleem. Alustati programmiga, mille raames pakuti lastele ja noortele tasuta erinevaid spordi- ja huvitegevusvõimalusi. Kümne aastaga paranes olukord märkimisväärselt ja täna tuuakse Islandi mudelit teistele eeskujuks kogu maailmas. See on pikk töö, mille tulemused paistavad alles aastatega, kuid see tasub ära,» arvas Pihkva.

Abi on ka tervislike piirangutega keskkonna loomisest. «Piiranguid tuleb kehtestada tasahaaval ja astmeliselt. Jõuga neid kehtestada ei saa – ei ühiskondlikult ega ka individuaalsel tasandil. Ainult piiramisest ja keelamisest üksi ei piisa, tegeleda tuleb ka paremate alternatiivide pakkumise ja sotsiaalse keskkonna ümber kujundamisega,» ütles Pihkva.