Miljonid võtavad ravimeid, mis võivad nad jätta pärast teist vaktsiiniannust Covid-19 vastaste antikehadeta

Ameeriklanna Noreen Cecere enne vaktsiini saamist. Kerkinud on uus mure - vaktsiinid ei pruugi toimida teatud ravimeid tarvitavatele inimestele sama tõhusalt. Foto: Mary Altaffer/AP/Scanpix

June Tatelman sai hiljuti teise annuse Pfizeri Covid-19 vaktsiini ja pandeemia lõpp terendas ta silme ees. Ameeriklanna rõõmustas, et võib varsti lastelastega mängida ja naasta vabatahtliku töö juurde. Võib-olla isegi mõne kuu pärast, kui abikaasa saab 75-aastaseks, minna restorani tähistama. Jalutades kohtas ta perearsti, kes rikkus selle rõõmu sekunditega, vahendab CNN.

Põletikuliste kopsuveresoonte raviks võtab 73-aastane Tatelman ravimit, mis pärsib tema immuunsüsteemi. Tema arst oli lugenud hiljutisi meditsiinilisi uuringuid, mis viitasid sellele, et vaktsiin ei pruugi olla sama tõhus sarnaseid ravimeid kasutavate inimeste jaoks.

Arst palus tal teha vereanalüüsi, et näha, kas vaktsiin on toiminud ja kas tal on tekkinud viirusevastased antikehad.

Tatelman tegi testi — tal puudusid tuvastatavad Covid-19 vastased antikehad.

«See oli täielik šokk,» ütles naine.

Tatelmanil tekkis palju küsimusi. Kas ta peaks saama kolmanda annuse vaktsiini? Kas ta peaks vähendama immuunsüsteemi pärssivate ravimite hulka, et anda vaktsiinile tööle hakkamiseks paremad võimalused? Kas on veel midagi, mida ta võiks proovida, et Covid-19 vaktsiin ka temal toimiks?

Andmeid, mis aitavad Tatelmanil ja tema arstil neile küsimustele vastata, on vähe. Miljonid ameeriklased võtavad immunosupressiivseid ravimeid, mis võivad nõrgendada Covid-19 vaktsiini toimet, ja satuvad kaardistamata territooriumile, kartes, mõjuval põhjusel, et vaktsineerimine ei pruugi olla õnnestunud.

Kui nende vaktsineerimine ei andnud tulemusi, peavad nad lootma vaktsineerimisel ülejäänud elanikkonnale.

See peaks inspireerima vaktsineerimata inimesi varrukaid üles keerama, ütles USA riikliku tervishoiuinstituudi direktor dr Francis Collins CNNile.

«Isegi kui arvate, et teil pole seda vaja, mõelge sellele kui oma hea tahte avaldusele haavatavamate suhtes,» ütles Collins. «See on parim lootus, mis neil on.»

Vaktsiine pole testitud immuunpuudulikkusega inimestel

Kuigi pole teada täpselt, kui palju ameeriklasi võtab ravimeid, mis võivad osutuda Covid-19 vaktsiini puhul väljakutseks, edastab uus uuring hinnangu. Eelmisel kuul avaldatud artiklis uuris reumatoloog dr Beth Wallace ja tema meeskond Michigani ülikoolis enam kui kolme miljoni ameeriklase terviseandmeid, et näha, kui palju tarvitatakse immunosupressante.

Nende andmete põhjal arvab Wallace, et umbes kuus miljonit ameeriklast tarvitab immunosupressante, mis võivad vaktsiini toimimist häirida.

Ta ütles, et see on konservatiivne hinnang, kuna tema andmebaasis ei olnud inimesi, kes on tervishoiusüsteemis Medicare ja nemad võtaksid selliseid ravimeid veelgi suurema tõenäosusega. Tema hinnang ei hõlmanud ka inimesi, kes võtsid suukaudseid kortikosteroide, mis võivad suurtes annustes ja pika aja jooksul osutuda samuti immuunsuse tekkel probleemiks.

Kui farmaatsiaettevõtted testisid eelmisel aastal kliinilistes uuringutes Covid-19 vaktsiine, jätsid nad välja immunosupressiivseid ravimeid tarvitanud inimesed.

See jättis need patsiendid ebasoodsasse olukorda, kuna puudus teave, kas vaktsiinid neil toimivad, ütles nakkushaiguste spetsialist ja Harvardi meditsiinikooli dotsent dr Kathryn Stephenson.

Pärast vaktsiini avalikkusele levitamist hakkasid teadlased kontrollima, kui hästi see immuunpuudulikkusega inimestel töötab.

Mõned uudised on olnud head

Üks väike uuring New Yorgis Siinai mäe Icahni meditsiinikoolis näitas, et haavandilise koliidi ja Crohni tõve raviks teatud ravimeid võtvatel patsientidel olid Pfizeri ja Moderna Covid-19 vaktsiinile «tugevad» antikehareaktsioonid.

Johns Hopkinsi ülikooli meditsiinikooli teadlaste uuring näitas, et siiratud elundiga patsientidel ei läinud niisama hästi. Uuringus, kus osales üle 650 elundisaaja – kes võtavad ravimeid immuunsüsteemi pärssimiseks, et see uut organit tagasi ei tõrjuks – ei tuvastatud 46 protsendil antikehavastust pärast kahte Pfizeri või Moderna annust.

Teises uuringus vaatlesid Washingtoni ülikooli meditsiinikool teadurid patsiente, kellel oli luupus, psoriaas või põletikuline soolehaigus, ning leidsid, et kahte tüüpi ravimid, mida nad võtsid — glükokortikoidid ja B-rakke kahandavad ained — pärssisid oluliselt Pfizeri ja Moderna vaktsiinide immuunvastuse esilekutsumist.

Dr Robert Montgomery on New Yorgi Ülikooli Langone siirdamisinstituudi direktor, kus ka talle endale tehti 2018. aastal südamesiirdamine.

Pärast antikehatesti tegemist selgus, et Pfizer Covid-19 vaktsiini kahele doosile ei olnud «praktiliselt mingit vastust», ütles Montgomery. Ta lasi teha kolmanda süsti Johnson & Johnson vaktsiiniga.

Ta nentis, et kolmanda annuse saamine on «kaardistamata territoorium», kuid tegi seda seetõttu, et puutub kokku Covid-19 patsientidega ja on näinud, kuidas temasarnased doonorelundiga ja seetõttu esile kutsutud immuunpuudulikkusega patsiendid viirusesse nakatudes sageli raskelt haigestuvad.