Eesti tervisetehnoloogia ettevõte ja meditsiinilabor Antegenes alustas aasta alguses mahukat teavituskampaaniat, mis võimaldab geenidoonoritel vähiriske hinnata.
13 500 eestlast soovib hinnata vähi tekkeriski
Antegenesi tegevjuht ja asutaja, onkoloog dr Peeter Padrik sõnas, et Eesti on maailmas esimeste riikide seas, kes geeniandmetel põhineva kasvajate täppisennetuse on tervishoiusüsteemis kasutusele võtnud.
Testide eesmärk ongi üles leida kõrgenenud vähiriskiga inimesed, et nad saaksid sõltumata vanusest õigeaegselt uuringutele ning personaalse jälgimisplaani. Vähiriski hindamise taotluse on esitanud 13 500 inimest ning suure huvi tõttu on Antegenesi pikendanud projekti 1. septembrini.
Täppisennetuse testide aluseks on geeniandmed. Eesti geenivaramuga ühinenud geenidoonoritel on proov juba võetud, seega on võimalik kasutada olemasolevaid toorandmeid.
Kõik testid on ametlikud tervishoiuteenused ning testide vastused edastatakse ka Tervise Infosüsteemi ja Patsiendiportaali, mille alusel saavad geenidoonorite raviarstid teha edasisi vajalikke uuringuid ja toiminguid.
«Uudsed geenitestid võimaldavad inimestel ennetada või avastada pahaloomulisi kasvajaid võimalikult varakult. Paljusid kasvajaid on võimalik vältida ja neid, mida pole, saab varaselt avastades efektiivselt ravida,» sõnas Padrik.
Valida saab rinnavähi, eesnäärmevähi, jämesoolevähi ja naha melanoomi riskitaseme hindamise vahel. Testi tellimiseks on vajalik täita sooviavalduse vorm Antegenesi kodulehel antegenes.com/geenidoonor ning edastada Eesti geenivaramule andmete väljastamise avaldus. Andmete väljastamine geenivaramust võib võtta kuni 2 kuud.
Geeniandmeid hoitakse ja töödeldakse Antegenesi poolt turvaliselt vastavalt tervishoiuteenuste osutajale sätestatud nõuetele.