KOROONASTRESSI UURING ⟩ TAI: 90% eestlastest usub, et vaktsiinid on efektiivsed tõsiste haiguste ennetamisel

Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Tervise Arengu Instituudi läbiviidud küsimustiku põhjal selgus, et koroona-aastal tundis iga teine vastanu stressi või ärevust. 

Tervise Arengu Instituut (TAI) on korraldanud küsitlusuuringuid, selgitamaks välja inimeste kokkupuuteid koroonaviirusega. TAI läbi viidud kolmanda laine uuring toimus ajavahemikus 13.04−05.05.2021.

90% vastanutest nõustusid, et vaktsiinid on efektiivsed tõsiste haiguste ennetamisel, samuti teatasid inimesed, et nad jälgivad vaktsineerimise osas meedikute soovitusi. 

Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud stress ja ärevus. Suuremat stressi tajusid sagedamini naised, nooremad (18−29 aastased) ja madalama sissetulekuga vastajad.

«Depressiooni sümptomeid esines viimase nelja nädala jooksul 19% vastajatel, sagedamini naistel ja noorematel kui 44-aastastel,» kommenteeris tulemusi TAI uimastite ja nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhtaja Sigrid Vorobjov.

Ennetusvahenditest peeti kõige olulisemaks regulaarset kätepesu (93% vastanutest) ja antiseptikat (81%). Suur osa vastas, et kannab kaitsemaski (97%), väldib lähikontakti haigusnähtudega inimesega (88%) ja katab aevastades suu (86%). Pisut vähem nõustus, et väldib koosviibimisi/üritusi ja väljaspool kodu inimestest 2m vahe hoidmist. 2% oli neid, kes enda sõnul ei järginud ühtegi ülal toodud meedet nakatumise vältimiseks.

82% vastanutest pidas koroonaviirust ohtlikuks või väga ohtlikuks. Viirust pidasid vähem ohtlikumaks muukeelsed ja madalama sissetulekuga vastanud.

Vaktsineerimise osas olid pooled vastanud vaktsineeritud Pfizer/BioNTech (46%) vaktsiiniga ja teine pool Astra Zeneca (49%) vaktsiiniga. Väiksem osa oli saanud ka Moderna vaktsiini (5%) ning samuti oli vastanute hulgas neid, kes ütlesid, et on saanud Sputnik V vaktsiini (0,3%). 

Vaktsineerida mittekavatsevate hulgas oli rohkem põhihariduse ning pigem madalama sissetulekuga vastajaid.

Veidi sagedamini oli COVID-19 diagnoosi saanud nooremad, 18−29 aastased mehed. Samas raskemad haigusnähud esinesid sagedamini üle 55-aastaste hulgas võrreldes ülejäänutega. Sagedamini vajasid haiglaravi vanemad uuritavad, kõige sagedamini üle 65-aastased mehed.