Mida teha, kui töö ja elukaaslase kaotus on teinud enesehinnangu maatasa?

Anna-Kaisa Oidermaa Foto: Tairo Lutter

Kuidas minna edasi, kui töö ja elukaaslase kaotus on jätnud sügava jälje, annab nõu kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

Koroona-aastal kaotasin nii töö kui ka elukaaslase. Viimane on elu ja tervise juures, aga meil õnnestus teineteise südamete küljest lahti kasvada.... Pandeemiaaeg on õõnestanud eneseusku, olen jäänud ilma paljust, mis oli enne mulle väga oluline. Nüüd on väike segadus, et kuidas peaksin äkitselt justkui taastunud normaalsuses uuesti normaalselt edasi elama. Kahtlen endas peaaegu igal sammul. Millest peaksin alustama, et leida endale suunda võttes uuesti toekas jalgealune?

Koroonaaeg pani kõiki proovile. Kui osa inimestest on kriisist võitnud ning end ebatavalise elukorralduse juures pareminigi tundnud, siis paljudele on see aeg keeruline olnud. Ärevus seoses enda viiruse eest kaitsmisega, hirm lähedaste pärast, meeldivate elamuste vähesus, tülpimus ja kurnatus on päris tavalised tunded. Nii hea töö olemasolu kui ka tugev lähisuhe võivad olla meile oluline kaitse ülemäärase stressi eest ja hoida vaimset heaolu. Töölkäimine võib olla seotud lisaks majanduslikule kindlusele ka kindlusega oma identiteedis, toimetulekuoskustes ja võimalusega eneseteostuseks. Hea suhe pakub turvatunnet ja aitab hoida mõnusaid emotsioone.