Hollandi uuringus ilmnes tegur, mis on seotud naiste kõrgema insuldiriskiga

Ka soolakoguse vähendamine madaldab insuldiriski. Foto: Shutterstock

Menopausiga kaasnevad olulised nihked naise organismis ja sellega seoses võib suureneda erinevate tervisehäirete risk. Kirjanduses on vastakad andmed varajase menopausiga kaasnevast südame-veresoonkonna häirete riskist, kirjutab Eesti Arst.

Hollandis korraldatud uuringu eesmärk oli välja selgitada, kas naise vanus menopausi saabumisel on seotud insulti (nii isheemilisse kui ka hemorraagilisse) haigestumise riskiga. Isheemiline insult tekib veresoonte ummistumise tulemusena, hemorraagiline insult ehk ajusisene verejooks tekib ajuarteri lõhkemise tõttu. 

Vaatluse all oli 16 244 postmenopausis naist, kes osalesid 1993. aastal alustatud vähki haigestumise ja toitumise uuringus ning keda jälgiti insuldi kujunemise suhtes 2011. aasta alguseni. Uuritute keskmine vanus menopausi saabumisel oli 46 eluaastat. Menopausi saabumise ea järgi jaotusid uuritavad viide rühma: nooremad kui 40, 40–44 aastased, 45–49 aastased, 50–54 aastased ja üle 55 aastased. Vanuserühm 50–54 oli võrdlusrühm. Kokku registreeriti vaatlusalustel 574 isheemilise, 162 hemorraagilise ja 97 klassifitseerimata insuldi juhtu.

Varajasem menopaus oli seotud suurema insuldi koguriskiga. Võrreldes võrdlusrühmaga oli rühmas 40 ja nooremad 1,48 korda suurem insulti (esmajoones isheemilisse, mitte hemorraagilisse) haigestumise risk. Varajase menopausi ja insuldi riski vaheline seos oli tugevamini väljendunud füsioloogiliselt kujunenud menopausi puhul võrreldes insuldiriskiga munasarjade eemaldamise järgse menopausi korral.

On ebaselge, millised mehhanismid mõjutavad suurenenud insuldiriski ja varajase menopausi seoseid. Andmed hormoonasendusravi mõjususest insuldiriskile menopausi järel on vastakad. Varajase menopausiga naisi tuleks jälgida südame-veresoonkonna riskitegurite suhtes, et neid võimalikult efektiivselt positiivses suunas mõjutada.