Haigekassa kaugteenuste tagasiside: vastuvõtt võiks kesta kauem ja toimuda läbi video

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Sel aastal on tervishoiutöötajad kaugteel eriarstiabi osutanud üle 122 000 korra. Tagasiside järgi on 91% patsientidest teenusega rahul, kuid arenguruumi nähakse nii videolahenduse kasutamisel kui ka vastuvõtu kestvuses.

Selle aasta märtsikuu jooksul distantsilt eriarstiabi saanute tagasiside näitas, et 91% patsientidest olid kogemusega rahul – kaugvastuvõtt või -teraapia annab võimaluse abi saamiseks arstiga suhelda oma kodust lahkumata ning seega oluliselt nii inimese aega kui ka raha kokku hoida.

Rahulolematus seisnes eelnevalt kokku leppimata vastuvõtuajas või näiteks liiga lühikest aega kestnud vastuvõtus. Haigekassa kaugteenuste projektijuht Jaarika Järviste sõnas, et kuna kaugteenuste kasutuselevõtt on toimunud paralleelselt patsientide käest tagasiside küsimisega, on nii haigekassal kui ka teenuse osutajatel hea pilt sellest, millega rahul olla ja mis suunad vajaksid edasi arendamist.

Haigekassa rahastab tänaseks kaugteenustena nii kaugvastuvõtte kui ka -teraapiaid. Need võivad toimuda nii telefonikõne, veebivestluse kui ka videolahenduse vahendusel ning teisel pool patsienti võib olla nii arst, õde, ämmaemand kui ka tugispetsialist.

Märtsikuu raviarvete statistika näitab, et 42% kaugteel toimunud teenustest osutati psühhiaatria erialal. Sellele järgnesid günekoloogia, endokrinoloogia ja neuroloogia.

Ka Põhja-Eesti Regionaalhaiglas toimusid psühhiaatriaerialal märtsi jooksul kaugteel 42% kõigist vastuvõttudest. Haigla psühhiaater-vanemarst Margus Lõokene ütles, et üldine tagasiside patsientidelt on kaugvastuvõttude osas hea. «Uurin alati inimeselt, kas midagi saaks teha paremini.

Mõnel patsiendil on olnud tehnilisi probleeme digiregistratuuri kaudu videovastuvõtule sisenemisel. On ka neid, kes kaugvastuvõtuga mingil põhjusel nõus ei ole,» selgitas Lõokene.

Tagasisidest on välja tulnud ka arenguvajadusi, mis esmapilgul ehk kaugteenustega seotud polegi. «Inimese jaoks vähendab kaugvastuvõtu väärtust olukord, kus ta ei saa teha uuringuid kodule lähimas raviasutuses, sest kaugvastuvõttu tegev arst võib asuda füüsiliselt hoopis teises Eesti otsas. Praegune süsteem näeb aga ette, et analüüsid tuleb anda samas haiglas,» ütles Järviste.

Märtsis tehtud tagasisideküsitlus näitaski, et 29% vastanutest pidid analüüside andmiseks sõitma enam kui 20 km kaugusele oma kodust. Et teenust patsiendi jaoks mugavamaks teha, on töö lahenduse leidmiseks hetkel haigekassa ja partnerasutuste vahel käimas.

Kaugteenuseid hakati Eesti tervishoius laiemalt kasutama mullu märtsis seoses Covid-19 puhanguga.