Teadlased on ennustanud, et vähist saab selle sajandi lõpuks peamine surmapõhjus kogu maailmas. Seetõttu on ülimalt oluline muuta vähi ennetamine tervishoiu valdkonnas esmatähtsaks.
Nagu ka eelnevalt mainitud, võivad paljud tegurid mõjutada inimese vähktõve tekkimise riski. Üks teguritest on näiteks keskkonna põhjused, sealhulgas toitumisvalikud.
1960. aastate alguses avastasid teadlased, et vähktõve määr on riigiti erinev. Samuti tuvastasid, et konkreetsed toitumisharjumused on seotud teatud tüüpi vähkidega.
Nad avastasid ka, et vähktõve tase madala vähiriskiga riikidest pärit inimestel, kes siirdusid suurema vähiriskiga riikidesse, vastas või ületas vähiriski riigis, kuhu nad rändasid. See viitab sellele, et dieet ja eluviis mõjutasid vähi arengut tugevalt.
Meie räägime peamiselt toidust, kuid on oluline meeles pidada, et ka alkoholi tarbimine on teadaolev toiduga seotud riskitegur vähi tekkeks.
Teadlased on avastanud, et töödeldud liha tarbimise ja teatud tüüpi vähkide vahel on tugev seos.
2015.aastal kvalifitseeris Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC) töödeldud liha kantserogeenseks ehk vähki tekitavaks aineks. Töötlemata punane liha on «tõenäoliselt» kantserogeenne.
2018.aastal tehtud uuring leidis, et töödeldud liha söömise suurendamine umbes 60 grammi võrra päevas ja punase liha suurendamine 150 grammi võrra päevas suurendas pärasoolevähi riski umbes 20 protsenti.
Dieetidel, mis sisaldavad endas palju töödeldud ja punast liha, on seos ka teiste vähivormide, sealhulgas maovähi ja rinnavähi, suurenenud riskiga.