Töö võib oodata, vaimne tervis mitte!

Foto: Shutterstock

Otsus töölt mõneks ajaks vabaks võtta pole sugugi lihtne. Aga selle tegemine vaimse tervise huvides on kordades raskem, vahendab CNN. 

 

Kas sina oleksid valmis tagasi astuma, kui sa oleksid juhtumisi Suurbritannia parlamendi noorim liige? See otsus oleks eriti vajalik ja kohe kindlasti julge.

Just täpselt nii tegi 24-aastane Nadia Whittone, kes teatas mai lõpus, et tal on diagnoositud posttraumaatiline stressihäire. Arsti soovitusel otsustas naine võtta mitu nädalat puhkust.

«Ma jagan oma võitlust ausalt ja ilustamata. Loodan, et tänu sellele suudan panna kasvõi ühe inimese ennast paremini tundma ning teadma, et see ei ole mitte kuskilt otsast tabu teema!» kirjutas ta oma veebisaidil.

Päevi hiljem teatas tennisestaar Naomi Osaka, et ta loobub Prantsuse lahtistel meistrivõistlustel osalemast ning meediaga suhtlemast. Hiljem paljastas Osaka, et on alates 2018.aastast kannatanud depressiooni all.

Kuid need kaks julget naist ei ole olnud ainsad, kes räägivad avalikult oma sisemistest võitlustest. Ülemaailmselt on paljud tervishoiutöötajad, õpetajad ja ajakirjanikud lahkunud ametist, viidates pandeemiast tingitud läbipõlemisele.

Ameerika Ühendriikides hakkab olukord vaikselt taastuma ning inimestes on taas tärganud ühine optimism. Kõik hakkab tasapisi tagasi pöörduma oma vana rutiini juurde.

Eksperdid hoiatavad, et pandeemiast tingitud vaimse tervise probleemid võivad tunda anda ka veel aastaid hiljem.

Töölt nii-öelda vaimse tervise puhkuse võtmine on privileeg, mida kõigile kahjuks ei võimaldata. Aja maha võtmine võib parandada pikaajaliselt töö tulemuslikkust ja vältida lühiajaliselt läbipõlemist.

«2017. aastal, mõni kuu pärast abikaasa ootamatut lahkumist, leidsin ma end töö juures piinlemas. Mul olid keskendumisraskused ja suutmatus mulle antud ülesannete täideviimisel. Ma käisin lugematul hulgal kordi kontori vetsus nutmas. Pärast seda, kui selline olukord oli kestnud mul juba nädalaid, palusin ülemustelt kolmekuulist hingamispausi. Õnneks olid nad nõus ja maksid mulle sellel ajal poole minu palgast.

Kontorisse naastes olin rohkem kaasatud ja produktiivsem. Suutsin paremini keskenduda ülesannetele ja hoolisin taas oma tööst. Mis kõige tähtsam, olin vaimselt ja emotsionaalselt paremas seisus. Ehkki mind ootas ees pikk paranemise tee, olin andnud endale hädavajaliku aja, et töökohal emotsioone kõrvale tõrjuda ja lasta kodus vabaks kõikidest blokeeringutest ning tunda kõike, mida mu keha soovib,» avaldas oma loo taas ennast leidnud CNN-i ajakirjanik Katie Hawkins-Gaar.

Need kõik on tunded, mida ei tohiks eirata ja maha suruda. Luba endal neid tunda.

Töö võtab suurema osa meie ajast. Aga mis saab siis, kui me lõpetame töötamise? Sellisel juhul on meil palju aega, mida tuleb nüüdsest täita.

Kõik emotsioonid, mida oled sa võib-olla blokeerinud või kõrvale tõrjunud, võivad äkitselt üles lüüa. Kuigi see on tohutult ebamugav, siis ära püüa neid alla suruda. Siit algab tõeline tervenemine.

Jalutamine on parim aeg emotsioonide töötlemiseks.

 

Selgita välja viisid, kuidas end tööle tagasipöördumisel hoida tagasilanguse eest. Vaba aja võtmine võimaldab sul hinnata, millest sa töö juures puudust tundsid ja millised oli sinu jaoks ebatervislikud rutiinid, mis viisid läbipõlemiseni.

Enne kontorisse naasmist koosta pikk nimekiri ja lepi endaga kokku kindlad reeglid. Piira ekraaniaega, lülita välja kõik häirivad asjaolud, vähenda stressirohkete koosolekute arvu ja nii edasi. Kõik sellised pisiasjad võimaldavad sul sujuvama ja vähem stressirohke töökohale naasmise.

Kui sul pole võimalik töölt puhkust võtta, on olemas siiski viise, kuidas silmapiiril olevat läbipõlemist lihtsustada või koguni ennetada.

Sinu vaimne tervis on olulisem, kui teesklemine teiste heaks.

Kui sul on depressioon, ärevus või keskendumisega probleeme, tasub tuge otsida. Suureks abiks võivad olla meditatsioonipraktikad või päevikupidamine. Sinna saad sa panna kirja kõik oma tunded ja mõtted ning tagatipuks võid sa lõpuks olla veel iseenese terapeut.