VIDEO ⟩ Elustamise ABC: kas mäletad kuidas elustada abivajajat?

14.06.2021. Tallinn. Punane Rist arendusjuht Kristi Rillo. Foto Eero Vabamägi, Postimees Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Elustamine on oskus, mida peab oskama igaüks, isegi siis, kui olukorda, kus seda vaja läheb ei tule. Eesti Punase Risti esmaabiinstruktor Kristi Rillo sõnul tasuks mõelda nii, et me kõik soovime õnnetuse või äkkhaigestumise korral saada kvaliteetset esmaabi ja seega võiks esmaabi põhioskusena kuuluda meist igaühe pädevusse.

Igal aastal fikseeritakse Eestis 2500-3000 äkksurma juhtumit, kirjutab MedFirst. See tähendab, et surm saabus ootamatult suhteliselt hea tervisliku seisundiga inimesel eelnevate ägedate kardiaalsete sümptomitega (valu rinnus, õhupuudus, minestus), mis ilmnesid 24 tunni jooksul.

Äkksurm ei küsi vanust, see võib juhtuda nii noorte kui ka vanade inimestega, kuid mis olulisem, kiire ja oskusliku abi korral jääb inimene ellu. Seetõttu on elustamise oskus hädavajalik, sest kunagi ei või teada, millal tuleb olla abivajaja või abi andja rollis. Elustamise kohta jagab õpetussõnu Eesti Punase Risti arendusjuht ja esmaabiinstruktor Kristi Rillo. 

ELUSTAMISE ABC

1. Kõige esimene asi on märkamine. Märka kannatanut ja astu kiirelt ligi, ei tohiks mõtlema jääda, et kui mina ei lähe, siis küllap keegi teine ikka läheb. Julge võtta vastutus ootamatus olukorras, sest kellegi jaoks võib see olla elu ja surma küsimus. 

2. Lähene kannatanule pea juurest ja proovi luua kontakti. Tee kindlaks, kas kannatanu on teadvusel või mitte. Ole kindel enese ohutuses.

3. Helista häirekeskusesse ja anna ülevaade olukorrast. Pane telefon valjuhääldile ning ära katkesta kõnet. 

4. Järgmiseks kontrolli, kas kannatanu hingab normaalselt. Selleks vaata tema ringkere, et näha, kas hingamisel rinnak liigub. Kui hingamine on katkendlik, ebakorrapärane või hoopiski puudub, siis on vaja alustada elustamisega, eelkõige südamemassaažiga. 

5. Veendu, et kannatanu on tugeval pinnasel. Elustamist ei tohi teha voodis, ega muudel pehmetel pindadel. Samuti ei tohi kannatanu selja alla jääda muid esemeid. 

6. Ava kannatanu hingamisteed, selleks pane üks käsi kaelale ja teine lauba peale ning liiguta kannatanu pea kuklasse. 

Kõige suurem viga, mida elustamisel tehakse on see, et ei hakatagi elustama.

7. Elustamise jaoks peab liikuma nii kannatanu kõrvale kui võimalik. Ligipääsu rinnakule ei tohi segada riided riided, elustamist alustades võta kannatanul ära ülariided. 

8. Toeta peopesa alumine osa rinnaku keskele, nii et käed oleksid üksteise peal kindlalt fikseeritud ehk käed oleks sirged ja lukus. Avalda tugevat survet rinnakule vajutades otse ülalt alla ligi 100-120 korda minutis.

9. Alusta elustamist vajutades vertikaalselt kätega rinnakule. Elustamise käigus võib juhtuda, et purunevad roided. Sel juhul ei tohi elustamist lõpetada, see on loomulik asi, mis juhtuda võib. 

10. Elusta kuniks kiirabi saabub. Elustamist ei tohi lõpetada kui on kuulda kiirabisireene, tegevus tuleb anda edasi. Kui oled elustamisest väsinud, kuid viibid rahvarohkes kohas, siis on igati õige küsida, kas keegi saaks elustamise üle võtta. 

Põhilised elustamisvõtted on toodud välja järgnevas videos: 

ELUSTAMINE AED MASINAGA 

Automaatne kehaväline defibrillaator ehk AED on elustamisaparaat, mida leidub paljudes kohtades (lennujaamad, kaubanduskeskused, muuseumid jne). AED annab äkksurmas inimesele elektrišoki, mis aitab stabiliseeruda südametöö. 

Siinkohal on oluline, et elustamisaparaati saab kasutada siis, kui elustamise juures on vähemalt kaks inimest. Kellest üks teeb samal ajal südamemassaaži kuniks teine valmistab ette elektrišoki tegemist. 

Elustamist AED elustamisaparaadiga saab vaadata järgnevast videost: 

Eesti Punane Rist kutsub oma koolitusele kõiki inimesi, sest elustamine on vajalik oskus, kõige suurem viga, mida elustamisel tehakse on see, et ei hakatagi elustama.

Artikkel ilmus esimest korda 14. juuni 2021.