Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Lapsevanem, õnnetus sinu lapsega ei hüüa tulles

Batuudiõnnetused on üheks põhjuseks, miks lapsed EMO-sse satuvad.
Batuudiõnnetused on üheks põhjuseks, miks lapsed EMO-sse satuvad. Foto: Shutterstock

Koolilaste kauaoodatud suvevaheaja algus tähendab lastehaigla traumapunkti personalile pingelist tööaega. Tallinna Lastehaigla traumapunkti pöördub igapäevaselt 50-60 last, kellest enamus on kooliealised, 7-14 aastased lapsed. 

Tallinna Lastehaigla traumapunkti pöördub aastas keskmiselt ligikaudu 20 000 last, 59% kõigist traumapunkti pöördujatest on 7-14-aastased koolilapsed. 

«Kogemus näitab, et esimesed vaheajanädalad, kui lapsed saavad koolist vabaks, on paraku alati õnnetusterohked,» sõnab Tallinna Lastehaigla traumatoloogiaosakonna juhataja dr Jana Kritt. Samuti on töörohke periood lastehaiglas augusti lõpp, kui lapsed tulevad maakodudest ja laagritest linna tagasi. 

Paljud õnnetused sõltuvad sellest, mis laste seas hetkel populaarne on

Kõige sagedamini diagnoositakse traumatoloog-ortopeed dr Andres Lukanenoki sõnul käeluumurde ja peapiirkonna haavu. Suvistest traumadest on populaarsemad erinevad põletused, vigastused muruniidukiga, aga ka koera-, rästiku- ja putukahammustused.

«15 aastat tagasi oli väga palju rulatraumasid, sellele järgnes mitu aastat, kus domineerisid rulluisuõnnetused. Edasi saabus batuudiperiood, mis põhimõtteliselt kestab tänaseni, kuid viimase paari aasta jooksul on tuntavalt kasvanud ka jalg- ja eriti tõukerattatraumade osakaal,» lisab Lukanenok. 

Lapsed ja noored, kelle liiklemiskogemus on väike, ei adu, kui hullusti võib suurel kiirusel kihutades kukkuda ning ennast vigastada.

«Väga palju õnnetusi juhtub lastega rulaparkides, rampidel ja batuutidel, kui tehakse saltosid ja muid trikke ning maandutakse valesti, kas seljale või pea ees,» selgitab dr Kritt.

Luumurde, aga ka põrutusi saavad lapsed näiteks kõrgetelt ronimisredelitelt ja kiikedelt alla kukkudes või ka hüpates. «Kui nähtavat vigastust ei ole, kuid laps kurdab valu, võiks valusale kohale panna peale apteekides müüdavat põrutusgeeli,» õpetab traumatoloogiaosakonna õendusjuht Ülle Gents.

Gents lisab, et põrutusgeeli ei tohi panna lahtisele haavale, sest see hakkab väga kipitama. Kui valu järele ei anna, tuleks pöörduda traumapunkti, et arst saaks vigastuse tõsidust hinnata.

Mitmerattalistega sõites on oluline turvavarustus ja liiklusreeglid

«Rataste ja ruladega trikitajatel peaksid kindlasti olema põlve- ja randmekaitsmed ning kiiver, kuid paraku on sageli mõni nimetatutest või kõik puudu,» räägib dr Kritt. 

Viimastel aastatel on populaarsust kogunud elektritõukerattad «Teismelised sõidavad sageli mitmekesi koos ühe tõukeratta peal, seejuures mitte ainult kergliiklusteedel, vaid ka autode vahel ja ilma kiivrita ning mõnikord veel ka alkoholijoobes.

Nad ei mõtle sellele, et mõni inimene võib ootamatult keset teed seisma jääda või neile ette astuda; samuti võib kõrvalteelt läheneda teine samamoodi kihutav rattur. Lapsed ja noored, kelle liiklemiskogemus on väike, ei adu, kui hullusti võib suurel kiirusel kihutades kukkuda ning ennast vigastada,» räägib dr Kritt.

Asfaldil kukkudes on haavas mitmeid liiva- või kivitükke, seetõttu tuleks haava puhastada voolava veega ning seejärel asetada haavale kuiv side. «Ettevaatlik tasub olla ka erinevate haavasalvide kasutamisega, sest kui täpselt ei tea, mida haavale pannakse, võib see asja hoopis hullemaks teha,» selgitab dr Kritt.

«Kui tegemist on lahtise haavaga, võib see vajada õmblemist. Reegel on see, et haava peab käsitlema esimese kuue tunni jooksul, paar päeva vana haava enam õmmelda ei ole võimalik.»

Lapsevanem peab pöörama lapse tegevusele tähelepanu

«Kahjuks igal aastal peale jaanipäeva satub meie juurde mõni väikelaps, kes on saanud rasked põletushaavad, kuna on hakanud roomama või kõndima üle kuuma lõkketuha, mis veel eelmisest õhtust hõõgub,» räägib Ülle Gents, 

«Grillimise juures peab jälgima, et laps ei hakkaks ise vanemate eeskujul süütevedelikku tulle valama. Meil on olnud väga raskeid juhuseid, kus süütevedelik plahvatab ja lastel on ära põlenud nägu, kõrvad, juuksed, kulmud.»

«Samuti on igal suvel tulnud ette juhuseid, kus väikelaps saab vigastada, kuna jääb jalgupidi murutraktori alla. Lapsevanemad, aga ka vanavanemad, panevad lapsi murutraktori peale sõitma, kuid ei arvesta sellega, et kui laps, kes on tihtipeale veel ka paljajalu, otsustab sealt ootamatult ise maha ronida, siis lõiketera jätkab pöörlemist ja võib põhjustada üliraskeid vigastusi.»

«Oleme pidanud mitmel korral amputeerima lapse varba, kõige kurvemal juhul pidime amputeerima ühel 2-aastasel tüdrukul labajala,» lausub dr Kritt ja paneb kõigile lapsevanematele südamele, et mitte mingil juhul ei tohi lubada lastel ilma järelvalveta ohtlikke masinaid, nagu niidukid, trimmerid ja murutraktorid, kasutada.

Mao- või puugihammustuste korral tuleks pöörduda traumapunkti

«Maohammustuse korral peaks esmalt helistama kiirabisse ning meditsiinitöötajaga konsulteerima, sest sõltuvalt kohast, kuhu laps hammustada saab, võib reaktsioon olla väga erinev – punetusest allergilise šokini. Kui kiirabi ei pea vajalikuks kohale tulla, võiks hammustuse kohale panna külmakoti ning seejärel pöörduda traumapunkti, et arst saaks olukorda hinnata,» räägib Ülle Gents. 

Puugihammustuse korral võib samuti pöörduda traumapunkti, kus kogenud töötaja saab puugi eemaldada. Kindlasti ei tohi kodus valada puugile peale õli, et puuk ise välja roniks, sest nii võib mürk kergemini lapse kehasse sattuda. Puugihammustuse korral tuleks jälgida, kas tekib punetus, ärritusnähud või palavik.

Puukide poolt levitatavad haigused – entsefaliit ja borrelioos avalduvad tavaliselt kuu aja jooksul. Kui kaebused tekivad, tuleks ühendust võtta oma perearstiga.

Mis peaks olema koduses esmaabikapis?

  • Mitu rulli erineva laiusega puhast sidet
  • Plaastreid väiksemate kriimustuste jaoks
  • Antiseptiline puhastusvahend
  • Valuvaigisti
  • Põletuse vastane geel (Burn Gel, Burnshield)
  • Põrutusgeel (Ice Gel, Deep Relief)
  • Külmakott

Sel suvel renoveeritakse Tallinna Lastehaigla traumapunkt, mis muudetakse avaramaks ja kaasaegsemaks. Tallinna Lastehaigla Toetusfond panustab traumapunkti ruumide sisekujunduse lapsesõbralikuks muutmise maksumuse. Igalühel on võimalik anda uuenduskuurile ka oma panus leheküljel www.toetusfond.ee/traumapunkt 

Tagasi üles