Tõestatud: sinu käelisus määratakse ära just seal!

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

See on vana uudis, et paremakäeliste hulk on selles maailmas tohutus ülekaalus. Kui sa aga oled siiski üks neist haruldastest, kellel on emapiimaga kaasa antud vasakukäelisus, siis võiksid selle üle kohe päris uhke olla. Selle «nähtusega» on seotud veel palju huvitavaid uskumusi ja müüte.

Teadlased usuvad, et meie käelisus ehk kalduvus olla kas parema- või vasakukäeline on kindlaks määratud emakas. Paremakäeliste hulk maailmas on umbes 85-90 protsenti ja see on ilmselge. Meie paremat kätt juhib vasak ajupoolkera, mis vastutab kõne ja kirjutamise eest. Vasakut kätt kontrollib parem ajupoolkera ning see on seotud loovuse ja kujutlusvõimega, vahendab Science of People.

 

Kas see võiks tähendada, et vasakukäelised on loovamad kui paremakäelised? See on täiesti võimalik!

 

Et asjast paremini aimu saada, võtame abiks teaduse:

Oxfordi, St Andrewsi ja Bristoli ülikoolide ning Hollandi Nijmegeni Max Planki instituudi teadlased on uurinud, kuidas käelisus ja meie geneetiline kood on omavahel seotud.

Uuringud näitasid, et spetsiifiline geenivõrgustik on tõenäoliselt tingitud PCSK6 geenist. See on geen, mis on tihedalt seotud võrdse orientatsiooniga rakkude sfäärilise palli muutumisega embrüoks, millel on märgatav vasak ja parem külg.

Meie aju on kujundatud asümmeetriliselt, mis tähendabki seda, et parem ja vasak pool vastutavad erinevate asjade eest. Nii nagu võib teie peres olla tehtud erinev kodutööde jaotus ning igalühel on kindel asi, mille eest ta vastutama peab, on ka ajupooltel oma kindlad tööülesanded.

Nagu eelnevalt mainisime, siis vasaku käe kasutamist juhib aju parem pool ehk meeleolude ja emotsionaalne pool.

Ühes uuringus on leitud, et vasakpoolkera võib olla depressiooni ja negatiivsete emotsioonide suhtes altim, kuna see ajupool aktiveeritakse neil regulaarsemalt.

Los Angeleses asuva California ülikooli psühhiaatria, neuroloogia ja inimese geneetika professor dr Daniel Geschwind ütleb, et kui enamik paremakäelistest töötleb infot vasakus poolkeras, siis vasakukäelised jagavad seda oskust ajus võrdselt. Sellel laialivalgumisel on tervisele tegelikkuses kasu - kui vasakukäelisel inimesel on aju vasakul küljel insult, kipuvad nad taastuma kiiremini, kuna nende töötlemise oskus on hajutatud üle aju. Siiski on neil ka üks puudus.

«Hajutatumad võimed muudavad süsteemi tõenäoliselt keerukamaks, mistõttu võib see suurendada vastuvõtlikkust arenguhäirete suhtes,» ütleb Geschwind.

Inimesed on paremat kätt domineerivana kasutanud juba üle 500 000 aasta. Ja huvitaval kombel määravad selle fakti kindlaks koopainimese hambad. On avastatud, et kui meie kauged-kauged esivanemad töötlesid loomanahku, hoidsid nad naha ühte külge käes ja teist suus. Teadlased uurisid hammaste kulumise jälgi, et määrata kasutatud domineeriv käsi. Selleks oli parem käsi.

Uuringutes on leitud, et paremakäelised on ka teised imetajad, sealhulgas gorillad ja šimpansid. Samuti on isegi meie lemmikutel oma eelistatud käpp. Kui sa palud oma koeral anda käppa, kipub ta enamasti andma oma domineerivat.