Vaade meditsiini ajalukku ⟩ Saatana kujutamine läbi ajaloo

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Saatanat, kuradit, pimeduse printsi - on kujutatud läbi ajaloo väga erinevalt. Mõnikord habemega, kuid mõnikord saba ja sarvedega. Tänapäeva ettekujutlus saatanast on suuresti mõjutatud teatrist, kunstist ja kirjandusest. 

Veebileht Live Science pani kirja kaheksa viisi, kuidas inimesed on saatanat läbi ajaloo ette kujutanud. 

1. Madu Eedeni aiast

Vana Testamendi 1. Moosese raamatus seostatakse Eedeni aias Aadamat ja Eevat kiusanud madu tavaliselt saatanaga. Heebreakeelses originaaltekstis pole olendile sellist nime pandud. Alles hiljem, Uues Testamendis selgus, et saatanat peetakse maoks. 

2. Langenud ingel 

Piiblis on kirjas «Kuidas sa oled langenud taevast, oo hommiku poeg, Lucifer! Kuidas sa oled maha raiunud, mis nõrgestab rahvusi.» See peetakse otseseks viiteks, kuidas Jumal saatana taevast välja viskab. Varaseim teadaolev kujutluspilt sellest on mosaiik 6. sajandist, mis on säilinud Sant'Apollinare Nuovo's, mis asub Itaalias. 

3. Kuradi kujutamine keskajal

Keskajal kujutati saatanat draakonitaolisena. Näiteks tappis Püha Sylvesteri nime all tuntud paavst väidetavalt kuradi draakoni, avaldades nii muljet paganlike preestrite rühmale ja kinnitades Rooma keisri Konstantini kristlikku usku.

Briti raamatukogu andmetel on paljudel keskaegsetel kuradit kujutavatel maalingutel loomalikke jooni, sealhulgas ikoonilised sõrad ja sabad.

4. Inferno 

14. sajandist pärit luuletus «Inferno», mille Dante Alighieri on kirjutanud oma «Jumaliku komöödia» raames, jutustab väljamõeldud teekonnast läbi seitsme ringi, mis moodustavad põrgu, enne kui peategelane näost näkku iseendaga kohtub. Dante kirjeldab saatanat suurte tiibadega nagu merepurjed.

5. Sarvedega saatan

Selge varane seos saatana ja kitsede vahel on leitud Sant'Apollinare Nuovo mosaiigist, mis loodi 6. sajandi lõpus Itaalias. Mosaiigis seisab Jeesuse vasakul asuv sinine ingel kolme kitse taga, samal ajal kui Jeesuse paremal pool asuvat inglit ühendavad kolm lammast.

Osade ajaloolaste sõnul on see kummaline, sest kitsi pole varasemalt saatanaga seotud, kuid teiste teadlaste hinnangul võib see roll tuleneda Põhjamaade müütidest. 

6. Uue aja saatanid 

Suuresti on tänapäeva inimesed harjunud mõtlema saatanast kui salajasest ja nägusast mehest, mille kuvandit esindab Netflixi sari «Lucifer». Samuti mängib saatana kujutamisel rolli kunst ja kirjandus.

See kuradi kehastus ilmus esmakordselt 17. sajandil kui John Milton avaldas oma eepilise poeemi «Kadunud paradiis», mis räägib Eedeni aias Saatana taevast väljaajamisest ning Aadama ja Eeva kiusatusest.

19. ja 20. sajandi alguses kasutati kuradipilti reklaamides ja satiirilistes multifilmides. Sellisel juhul nägi saatan välja üleni punane, sarvedega, terava habeme ja sabaga. 

Näiteks Mihhail Bulgakovi romaanis «Meister ja Margarita» ilmub kurat nutika, kuid varjatud võõrana, keda saadab rääkiv kass.