Pevkuri sõnul on jutt töövõimetushüvitise äravõtmisest ebaadekvaatne

Hanno Pevkur. Foto: Mihkel Maripuu

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on viimastel päevadel ilmunud teemakäsitlus tööõnnetus- ning kutsehaiguskindlustusest ja sellega seonduvast töövõimetuse süsteemist ebaadekvaatne ja segadusttekitav.

Pevkuri sõnul on ministeeriumil soov puuetega inimestele ning töövõimetuspensionäridele pakkuda senisest paremat tuge ja toetust ning jutt kelleltki raha äravõtmisest on ilmselgelt meelevaldne.

Sotsiaalministeerium on seisukohal, et töövõimetussüsteemi muutmisel on võimalik lahendada nii tööõnnetuste ja kutsehaigustega kui ka puuete ja töövõimetusega seonduv. Ministeerium on selle eesmärgi nimel alustanud tööd ja jõudnud senise mõtetekogumise käigus arusaamisele, et ümberkorralduste tulemusel tuleb töövõimetusega inimest toetada võimalikult vara, aidates tal terviseprobleemidest ülesaamise kõrval tööd mitte kaotada või tagasi tööle saada.

Ministeerium leiab, et on vaja muuta ka töövõimetusega täna tegelevate asutuste töökorraldust. Kui praegu saab inimene abi või rahalist toetust kolmest erinevast asutusest (haigekassa, sotsiaalkindlustusamet ja töötukassa), siis tulevikus peaks inimesel olema üks asutus, kus ta töövõime taastumise ajal töö hoidmiseks või leidmiseks abi saaks.

Sotsiaalministeerium kirjeldab esialgseid mõtteid:

1. Et muuta inimesele riigiga suhtlemine lihtsamaks ning pakutav abi paremaks, tegeleks nii ajutise kui pikaaegse töövõimetuse ning tööõnnetuste ja kutsehaigustega riigis üks asutus senise kolme (haigekassa, sotsiaalkindlustusamet ja töötukassa) asemel

2. Praeguse töövõimetuse hindamise asemel tuleks hinnata inimese töövõimekust, et tagada täna töövõimetust omavatel inimestel paremini tööturul toimetulek

3. Ettepanek on kaaluda võimalust, et ka ajutiselt töövõimetud inimesed (haiguslehel olijatel) võiksid töötada ja selle eest tasu saada (täna teatavasti on täielik töökeeld haiguslehel olijal)

4. Ettepanek on suurendada haigekassas taastus- ja hooldusravile suunatavaid vahendeid, et tagada parem inimeste tervisekahjudest ülesaamine, mis omakorda võimaldab inimestel kiiremini tööturule naasta

5. Ettepanek on senisest täpsemini kirjeldada inimeste rehabilitatsioonivajadusi ja tagada senisest parem juurdepääs teenustele.