Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Ekspert annab nõu: mida teha puugi, sääse või parmu hammustuse korral?

Copy
Sääsk imeb verd.
Sääsk imeb verd. Foto: Shutterstock

Mõnusa plaani ilusate suveilmadega võimalikult palju õues olla võivad rikkuda putukad, kelle hammustused ja torked ebameeldivusi ning teinekord ka eluohtlikke seisundeid tekitavad. Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili annab nõu, mida erinevate putukate hammustuste korral teha.

Sääskede, kihulaste ja parmude hammustus tekitab kipitust, punetust ja paistetust. Mõnikord võib inimene olla putuka süljes sisaldavate ainete suhtes väga tundlik – sellisel juhul on ka reaktsioon tugevam ning kestab kauem. Sääsepunne ei tohiks sügada, sest nii on oht viia haavadesse nakkus, mis omakorda võib põhjustada nahapõletikku.

Putukahammustuste ravi võiks alustada hammustuskoha desinfitseerimisest. Väikelastega pered võiksid eelistada alkoholivaba antiseptikut, mis ei kipita. Suurema turse ja valu vältimiseks või leevendamiseks on abi külmakompressist, külmageelist või mentooli baasil kreemidest. Kui ärritus ja sügelus on tugev, on kindlasti abi allergiavastastest preparaaditest. Putukahammustustest tekkiva tugeva sügeluse käes kannatajad peaksid aegsasti alustama regulaarset ravi antihistamiiniga.

Apteegist võib leida erinevaid kreeme, geele ja seerumeid, mida ärritunud kohale peale määrida, et ennetada põletiku teket ja vältida sügelust, paistetust ja punetust. Enamik neist sobib ka lastele alates teisest eluaastast. Hästi sobivad kreemid, mis sisaldavad teepuuõli, aaloed, eukalüpti, piparmündiõli, allantoiini ja saialilleekstrakti. Teepuuõli alandab paistetust, valu ja sügelust, samuti on sel antibakteriaalne toime. Aaloe on põletiku- ja valuvastase toimega, rahustab ja niisutab nahka ning soodustab naharakkude kiiret paranemist. Paikse ja tugeva lokaalse reaktsiooni leevendamiseks võib kasutada ka lahjat hormoonsalvi.

Herilaste ja mesilaste torge võib olla eluohtlik

Levinud on ka herilaste ja mesilaste torked ning kimalaste ja sipelgate hammustused, mis võivad põhjustada ka eluohtlikke allergilisi reaktsioone. Pärast torget tuleb ettevaatlikult mesilase nõel eemaldada ning torkekoht desinfitseerida. Tavaliselt kaasneb herilase ja mesilase nõelamisega paikne ärritus nahal: kerge valu, punetus, sügelus ja põletustunne. Kui inimene ei ole mesilaste mürgi vastu allergiline, on nõelamise järelmõjusid tunda tavaliselt neli kuni kuus tundi, tõsisemal juhul ka kuni 48 tundi pärast nõelata saamist.

Mürgi vastu allergilistel inimestel võib aga tekkida eluohtlik anafülaktiline šokk. Kui torkele järgneb hingamisraskus, keele- või kõriturse, südamerütmihäired või tavapärasest madalam vererõhk, tuleks kutsuda kiirabi. Mida kiiremini allergilised reaktsioonid tekivad, seda ohtlikumad need on. Allergikud võivad saada arstilt adrenaliinisüsti retsepti, mis võib järgmise torke korral päästa inimese elu.

Tugevad herilase või mesilase torkest tekkinud reaktsioonid vajavad alati kiiret abi. Arstiga tuleb nõu pidada siis, kui paistetus või valu on nii tugev, et see takistab magamist või liikumist. Samuti siis, kui on tekkinud süsteemsed sümptomid, nagu iiveldus, turse või hingamisraskus või kui eelnevalt on teada, et nõelata saanud inimene on herilase või mesilase mürgi vastu allergiline.

Apteegist saab osta ka hüdrokortisooni tablette, mida kasutatakse mesilase või herilase piste tagajärjel tekkinud paikse allergilise reaktsiooni esmaste kaebuste leevendamiseks. Hüdrokortisoon vähendab väikeste veresoonte laienemist, pidurdab põletiku teket ning leevendab pistega kaasnevaid kaebuseid. Tavaliselt võetakse tablett ühekordse annusena koos vähese hulga vedelikuga torke järgselt esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kaks tundi pärast pistet.

Puuk tuleb eemaldada nii kiiresti kui võimalik

Eestis elab mitut liiki puuke, neist tuntumad on ka inimesel parasiteerivad võsapuuk ja laanepuuk. Puugid muutuvad aktiivseks, kui ööpäevane õhutemperatuur tõuseb üle viie kraadi. Puuke võib kohata eelkõige rohurindes, metsades ja põldudel, kuid ka pargis ja isegi koduaias. Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini.

Mida teha, kui puuk on hammustanud? Puuk on soovitatav eemaldada nii ruttu kui võimalik. Puuk tuleb eemaldada otse tõmbega, mitte keerates, ning puugi keha ei tohi tõmbamise ajal suruda. Parimad vahendid puukide eemaldamiseks on puugipintsetid ja -eemaldajad, mida müüakse apteegis. Nendega saab puugist õrnalt kinni haarata ja ta tervena eemaldada.

Pärast puugi eemaldamist tuleb nahk puhastada desinfitseeriva ainega. Kindlasti ei tohi puugile peale valada õli ega teda võiga kokku määrida. Õnneks ei too iga puugihammustus kaasa haigust, kuid hammustuskohta tuleks igal juhul vähemalt nädala jooksul hoolikalt jälgida. Kui sinna tekib 5–10sentimeetrise läbimõõduga punetav ja suurenev ring, tuleb minna perearsti juurde kontrolli.

Apteekides saada olev borrelioosi kiirtest võimaldab tuvastada nakkuse alates teisest nädalast pärast puugihammustust. Borrelioosi kiirtesti võib teha kaks kuni neli nädalat pärast puugihammustust.

Tagasi üles