L, 3.12.2022

Millised esmaabivahendid peaks kindlasti kotti pakkima?

Ly-Marleen Tamme
, Terviseportaali reporter
Millised esmaabivahendid peaks kindlasti kotti pakkima?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Esmaabi andmise vahendid peaksid olema puhkusel viibijatel alati käepärast. Pildil esmaabi andmise õppimine. 
Esmaabi andmise vahendid peaksid olema puhkusel viibijatel alati käepärast. Pildil esmaabi andmise õppimine. Foto: Peeter Langovits
  • Kuhugi sõites tuleks kaasa võtta telefon, et vajadusel abi kutsuda
  • Kuumarabanduse saanu tuleks toimetada ­varjulisse kohta

Pikad jaanipühad ja kõrvetavad soojakraadid annavad võimaluse puhata, kuid ei tasu unustada, et ka puhkusel olles tuleb hoida käepärast esmaabivahendid. Eesti Punase Risti esmaabiõpetaja Mikk Orasmaa jagab näpunäiteid, kuidas hoida palaval suvepäeval enda ja ­teiste tervist.

Esmaabiõpetaja ja Karell Kiirabi brigaadijuhi Orasmaa sõnul on kõige alus ehk A ja O ­ikka ­vesi, sest nii suure kuumusega on just dehüdratsioon see, mis võib suvepäeva ebameeldivaks muuta. «Kui veepudelit kaasas pole, siis ole kindel, et sul on koht, kust seda ostma minna. Vee alla ei lähe alkohoolsed joogid ega muud karastusjoogid, ka laste puhul ei tohiks vett asendada limonaadiga,» räägib Orasmaa. Samuti tuleb endale meelde tuletada, et vett peab jooma, mitte veepudelit lihtsalt kaasas kandma.

Apteekri soovitused on pakkimisel abiks

Selleks et õnnetused puhkust ei rikuks, peavad alati kaasas ­olema elementaarsed esmaabivahendid. Puhkusele sõites peaks kotti panema mitmesugused plaastrid, antiseptiku ja elastiksideme. Samuti peab Orasmaa tähtsaks puugipintsettide olemasolu – neid saab soetada apteekidest ja suurematest toidu­poodidest. «On juhtumeid, kus inimesed tulevad ka linnas abi küsima, et aidake puuk ­välja võtta, nii et ka linnakeskkonnas on võimalik puuki saada,» lisab Orasmaa.

Mikk Orasmaa.
Mikk Orasmaa. Foto: Erakogu

Esmaabiõpetaja soovitab pikemaks ajaks puhkama minnes kotti pakkida ka kraadiklaasi, sest igas puhkekohas ei pruugi seda olla ja siis ei ole käepärast ka abivahendit, mille abil diagnoosida, miks laps on muutunud loiuks.

«Külmkapis võiks veel olemas olla Burnshieldi geel, mida võib peale panna ka päikesepõletuse korral. See koosneb ­suures osas veest, seega on ohutu ja sobib ka lastele,» jagab Orasmaa soovitusi. Kes võtavad regulaarseid ravimeid, peaksid needki kindlasti kaasa pakkima. Esma­abiõpetaja märgib, et ravimid tuleks kaasa võtta koos pakendiga, et ei tekiks ohtu võtta valet ravimit või unustada, mis toimeaine mingil tabletil oli.

Muidugi võiks kotis olemas olla ka valuvaigisti ja allergiaravim. Orasmaa soovitab enne reisile minekut käia läbi apteegist, sest sealsed spetsialistid oskavad kõige paremini soovitada, mida puhkusele kaasa võtta.

Kuhugi sõites ei tohiks maha jätta telefoni ega akulaadijat, sest just telefonitsi saab vajadusel kiiresti abi kutsuda. Telefoni peaksid olema salvestatud tähtsad numbrid, millelt vajadusel nõu küsida. Õnnetused juhtuvad alati ootamatult ja on üpris loomulik, kui šokist või ehmatusest unustatakse numbrid, millel abi saamiseks helistada.

Mürgistusinfoliin (16 662) on number, millel võib helistada, kui tekib kahtlus, et keegi on saanud mürgistuse. Sinna alla lähevad näiteks maohammustused, ­samuti kemikaalide sattumine ­silma, näole või kehale.

Teine oluline number on perearsti nõuandetelefon (1220), kust saab professionaalset meditsiinilist nõu ööpäev ringi. Raskemate vigastuste korral tuleks pöörduda kiiremas korras traumapunkti või helistada häirekeskuse numbril 112.

Esmaabi andmise vahendid peaksid olema puhkusel viibijatel alati käepärast. Pildil esmaabi andmise õppimine. 
Esmaabi andmise vahendid peaksid olema puhkusel viibijatel alati käepärast. Pildil esmaabi andmise õppimine. Foto: Peeter Langovits

Kuumarabandus võib tabada igaüht

Kuumarabanduse vastu aitab eelkõige ennetamine ehk varjulises kohas viibimine ja vedeliku joomine. «Kuumarabanduse sümptomid on peapööritus, peavalu, iiveldus, oksendamine ja virvendus silme ees. Kui inimesel on sellised sümptomid, tuleks ta toimetada ­varjulisse kohta, võtta võimalusel riideid vähemaks ja panna ta külili asendisse. Üks ­viga, mida enamasti tehakse, on see, et pannakse abivajaja pea alla padi, see aga blokeerib hingamisteid. Sellisel juhul peaks toestama kogu ülakeha, et hingamisteed jääksid vabaks. Samuti peaks pakkuma jahutust ehk andma juua ja asetama märja rätiku laubale. Kindlasti tuleb jälgida, et abivajajat ülemäära ei jahutataks,» sõnab Orasmaa.

Teadvuseta abivajaja puhul on kõige suurem viga padja või muu taolise pea alla panek, mis blokeerib hingamisteid.

Kuumus on ohtlik nii lastele, täiskasvanutele kui ka vanuritele. Vanemad inimesed peaksid rannaskäimist vältima ja püsima pigem jahedas keskkonnas. Iseäranis tuleks hoiduda keskpäevasest päikesest, sest see on kõige intensiivsem. «Lastega randa minnes ei tohi unustada, et ka nemad on lapsevanema ­jälgimise all. Lastele kehtivad samad soovi­tused mis täiskasvanutele: ikka on oluline peakate, veejoomine ja päiksekaitsekreem. Lastele tuleks veejoomist näiteks iga kümne minuti tagant meelde tuletada, sest nad kipuvad mänguhoos selle ära unustama,» räägib esmaabiõpetaja.

Pärnu rand.
Pärnu rand. Foto: Urmas Luik / Parnu Postimees

Samamoodi on omaniku vastutusel lemmikloom, kes randa kaasa võetakse. Tuleb teada, et ka lemmikloom vajab vett ja jahutust. Joogiveeks ei kõlba mere- või järvevesi, kuid jahutamiseks ja ujumiseks koos lemmikuga küll.

Suurimad vead, mida abi andes tehakse

«Kõige tüüpilisem, mille vastu eksitakse, on abi andmata jätmine. Isegi kiirabi kutsumine on suur asi selle kõrval, kui lihtsalt ignoreeritakse või ei tehtagi välja, et kellelgi on halb. On oluline ka ise küsida: «Kas ma saan sind kuidagi aidata?» Teadvuseta abivajaja puhul on kõige suurem viga padja või muu taolise pea alla panek, mis blokeerib hingamisteid,» räägib Orasmaa. «Kui ise ei tea, mida täpselt teha, siis ei tasu karta abi küsida, selleks infoliinid ongi.»

Üks murekoht pea 30-kraadiste suveilmadega on laste või lemmikloomade autosse jätmine. Seda ei tohiks mingil juhul teha. Samuti kutsutakse inimesi üles märkama, kui seda on juhtunud, ja helistama 112. Tumedat värvi autos kerkib temperatuur väga lühikese ajaga peaaegu et saunakraadide lähedale, mis on eluohtlik.

Pikkade pühade eel soovitab esmaabiõpetaja enne alkoholi tarbimist süüa ja jällegi ei tohiks unustada juua alkohoolsete jookide vahele ka vett. «Eelkõige tuleks sõna otseses mõttes säilitada kainet mõistust,» ütleb Orasmaa.

Meelespea kuumaks suvepäevaks

Joo palju tavalist vett (muu karastusjook ei kustuta janu).

Kanna peakatet ja heledaid riideid.

Ära viibi keskpäeval otsese päikese käes, vaid pigem varjulises kohas.

Reisima minnes paki kaasa esmaabikott.

Lapsevanemana jälgi, kus sinu laps mängib või ujub.

Kui on juhtunud õnnetus, ära karda küsida abi infoliinidelt.

Alkohol ja ujumine ei käi kokku.

Lapsi ega lemmikloomi ei tohi jätta autosse.

Kuhu helistada, kui ei tea, mida teha?

112 – häirekeskus (kiirabi, pääste, politsei)

1220 – perearsti nõuandetelefon

16 662 – mürgistusinfoliin

Allikas: Eesti Punane Rist

Märksõnad
Tagasi üles