Uppunutest üle poole on joobes – kuidas jaanipeol purju jäämist vältida?

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Häirekeskus meenutab, et kuumal jaanipäeval tasub panustada enam veele kui alkoholile. Iga inimene saab olla see sõber, kes ei lase kaaslastel lõhkuda ennast ega ümbritsevaid.

«Oleme siin kuskil, tee ääres seisame, aadressi ei tea täpselt, ma ei ole kohalik.» See on üks lause 112 numbrile tehtud kõnest möödunud aasta jaanipäeval. 

Jaanipäeval korduvad aastast aastasse sarnased probleemid, nenditakse häirekeskusest. Helistajad ei tea oma asukohta. Mõned inimesed on liiga purjus, et nende murest oleks võimalik aru saada. Tarbitakse palju alkoholi ja liiga vähe vett. Kakeldakse. Rooli istuvad purjus inimesed.

Häirekeskus julgustab esiteks aegsasti oma asukohta selgeks tegema. Võõras kohas viibides tasub kaardirakendusest enda koordinaadid üles otsida. Seda võiks katsetada enne, kui midagi on juhtunud, sest paanikas võib see osutuda keeruliseks ülesandeks.

«On oluline, et seltskonnas oleks kaine ja adekvaatne inimene, kes suudaks vajadusel abi kutsuda. Ent veelgi olulisem on, et igaüks suudaks vajadusel olla reaalsuse saadik, kes ei lase purjus kaaslast rooli, ujuma ega ka üle lõkke hüppama. Kõigi kolme kohta saab häirekeskus jaaniöödel kõnesid ja paraku ei ole kõik need lood ilusa lõpuga,» nenditakse häirekeskuse teates.

Alkoholiga mõõduka joone hoidmine on asjakohane ka põhjusel, et helistaja aitamiseks peavad päästekorraldajad alustuseks tema kõnest aru saama — mida vähem alkoholi, seda selgem jutt ja kiirem abi.

«On oluline, et seltskonnas oleks kaine ja adekvaatne inimene, kes suudaks vajadusel abi kutsuda. Ent veelgi olulisem on, et igaüks suudaks vajadusel olla reaalsuse saadik, kes ei lase purjus kaaslast rooli, ujuma ega ka üle lõkke hüppama. Kõigi kolme kohta saab häirekeskus jaaniöödel kõnesid ja paraku ei ole kõik need lood ilusa lõpuga,» nenditakse häirekeskuse teates.

Alkoholiga mõõduka joone hoidmine on asjakohane ka põhjusel, et helistaja aitamiseks peavad päästekorraldajad alustuseks tema kõnest aru saama — mida vähem alkoholi, seda selgem jutt. 

Päästeameti andmetel on juba kolm aastat järjest üle poolte uppunutest olnud joobes. 2018. aastal oli joobes uppunuid 22, 2019. aastal 23 ning eelmisel aastal lausa 31 inimest.

Tervise arengu instituut (TAI) nendib, et jaanid ei pea olema jooma- ega surmapühad. «Hoiame ja näitame ühiselt selgroogu, et suudame ka kainema ellusuhtumisega pidupäevast rõõmu tunda,» öeldakse instituudi teates.

Tervise Arengu Instituut tuletab meelde:

• Enne joomist söö kindlasti kõht täis! Nii imendub alkohol aeglasemalt ja jääd vähem purju.
• Purju jäämine oleneb joomise tempost: kiiremini juues tõuseb vere alkoholisisaldus kõrgemale kui vähehaaval juues.
• «Staaž»: regulaarse alkoholitarvitamise tulemusena harjub organism sellega ja tekib alkoholitolerantsus, mis tähendab, et soovitud efekti saavutamiseks läheb vaja üha suuremaid koguseid. Igal inimesel on oma mõõdupuu ja erinev alkoholi talumise piir.
• Alkohol mõjub naistele ja meestele erinevalt. Kuna naisel on tavaliselt vee osakaal organismis väiksem, siis tõuseb tema vere alkoholisisaldus sama koguse puhul kõrgemale, isegi kui naine ja mees on sama kaaluga.
• Ära joo erinevat liiki alkohoolseid jooke läbisegi. See ärritab magu ja nii on hilisem piinlemine garanteeritud.
• Rohkesti lisaaineid sisaldavad enamasti tumedat värvi joogid nagu punane vein, brändi ja portvein, mis toovad kaasa raskema pohmelli.
• Et järgmisel päeval ennast paremini tunneksid, on oluline juua alkoholi vahele piisavas koguses vett. Veega koos jood väiksema koguse alkoholi ning lisaks sellele aitab vesi leevendada keha vedelikukaotust. Ka enne magamaminekut joo mitu suurt klaasi vett.
• Alkoholi tarvitanutel välista autosse või mõne teise sõiduki rooli istumine. Kainust kontrolli alkomeetriga.
• Alkoholi tarvitanutel välista ujuma või veele minek (näiteks paadisõit või kalapüük).
• Ole eeskujuks, ära paku alaealisele alkoholi ega jäta neid alkoholi tarvitades järelvalveta.

Üks teine kõne möödunud jaanipäevast. «Meie kuulasime enne Kukerpille, aga naabrid panid mingit imelikku tümpsu, kus sõnu ei ole!» kurtis helistaja. Meenutame, et 24. juunil öörahu ei kehti. Häirekeskus saab jaaniööl palju kõnesid lärmi kohta ja ehkki mure (sealhulgas endast erineva muusikamaitse pärast) on arusaadav, ei ole jaanipäeval selliste kaebustega liiga palju ette võtta. Naabrite osas võiks siiski hoolivust üles näidata ja mõistev olla ka juhul, kui seadus seda ette ei kirjuta.

«Muidugi oleks päästekorraldajate, kiirabi, päästjate ja politsei elu jaanipäeval heas mõttes igavam, kui jaanipäevalised kõike eelpool nimetatut meeles peaksid. Ent eelkõige on nende mõtete taga lootus, et seekordne jaanipäev möödub kõigile võimalikult turvaliselt,» avaldatakse häirekeskuse teates lootust. 

Häirekeskuse meediku soovitused kuumalaine ajal:

• Joo palju vett.
• Proovi püsida varjus.
• Kata pea.
• Väldi kiireid temperatuurimuutusi. Viirushaigused liiguvad jätkuvalt.
• Võimalusel püüa päevasel ajal füüsilist tööd vältida. Eriti oluline on see krooniliste haigete puhul. Kuna temperatuur meenutab Lõuna-Euroopat, võiks sealt üle võtta ka tavad ja näiteks siestat pidada.
• Kui enesetunne on halb, ära oota, vaid vali 112.