Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Arst annab nõu, mida teha päikesepõletuse korral

Päikesepõletust iseloomustab punetav ja tulitav nahk. FOTO: Shutterstock

«Esimesed põletusnähud ilmnevad mõne tunni möödumisel, põletus kujuneb välja esimese ööpäeva jooksul. Kerge põletuse puhul muutub nahk punetavaks, sügelevaks, sügavama põletuse korral kattub mõõdukalt tursunud nahk villidega,» kirjeldab Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas päikesepõletuse tunnuseid.

Päikesepõletusele on iseloomulik puutehellus või kerge valu, selgitab dr Adlas kliinik.ee portaalis. Nahale vajutades see kahvatub.

«Organismi üldreaktsioon – palavik, külmavärinad, unisus – viitab päikesepõletuse raskemale astmele ja siis tuleb kahtlustada kuumarabandust või päikesepistet. Nii päikesepõletuse kui päikesepiste saamise oht varitseb eriti väikelapsi, ka peavad päevitamisega ettevaatlikud olema lapseootel naised,» rõhutab Adlas.

Liiga kaua päikesekiirguse käes viibimine võib põhjustada:

1) normaalse naha ägeda reaktsiooni päikesepõletuse näol, isegi villide tekke;

2) naha paksenemist, nahapõletikke, naha loomuliku elastsuse kadu, naha kasvajaeelseid seisundeid ja pahaloomulisi kasvajaid; liigne päevitamine aitab kaasa ka naha enneaegsele vananemisele;

3) naha fotosensibiliseerumise ehk valguse suhtes tundlikuks muutumise, mis väljendub naha ebanormaalselt ägedas reageerimises päikesevalgusele; selline reaktsioon on võimalik, kui vahetult enne kiirguse toimet on tarvitatud mõningaid ravimeid (sulfoonamiide, tetratsükliine, tiasiide, griseofulviine) või on kokku puututud kemikaalidega (mõned tualettveed, parfüümid, halogeenitud salitsülaate sisaldavad seebid). Ka taimed, nagu karuputk ja petersell, ning mõnel juhul isegi päikesekaitsevahendid võivad sama ilmingu põhjustada.

Tavaliselt paraneb Adlase sõnul kerge päikesepõletus iseenesest kahe või kolme päevaga, jätmata jälgi. Mõnikord tekib hiljem peenetäpiline lööve, kahjustunud nahk irdub ja mõni nädal võib kesta ülitundlikkus päikesekiirguse suhtes. «Päikesepõletust saab vältida, kui päevitada mõõdukalt. Suve algul ei tohiks isegi tumedanahalised inimesed otsese päikesekiirguse käes paljalt viibida järjest üle 30 minuti,» tähendab Adlas. 

Keemilist kaitset nahale pakuvad arsti sõnul aminobensoehapet sisaldavad päevituskreemid ja -geelid. Kaitsvate ühendite (ingl sun protection factor – SPF) kontsentratsioon, millest sõltub kreemi UV-kiirgust blokeeriva toime tugevus, on tähistatud numbritega. Mida suurem on SPF, seda tugevam on kaitse. Soovitatavalt võiks hooaja algul kasutatav SPF olla vähemalt 15. Päevituskreem tuleb kanda nahale tund enne päevitama minekut, et see täielikult imenduks ja higi ega (mere)vesi seda minema ei uhuks.

«Päikesepõletuse korral esmaabi andes tuleb nahka korduvalt jahutada jaheda veega või külma vee mähisega. Apteegi käsimüügis olevaid põletusgeele ja -vahtusid võib kasutada, kuid allergilised isikud peaksid olema nendega ettevaatlikud. Juhul kui valu segab uinumist, võib tarvitada valuvaigisteid,» õpetab Adlas.

Tagasi üles
Back