P, 5.02.2023

Kolm psühholoogi nõuannet, kuidas vältida suvistel pidudel joobes õnnetusi

PM Tervis
Kolm psühholoogi nõuannet, kuidas vältida suvistel pidudel joobes õnnetusi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Sageli peljatakse rikkuda suhteid ja seetõttu ei hakata purjus sõpra näiteks ujuma minemisel takistama. Tuleb aga meeles pidada, et sõbra elu on olulisem kui tüli vältimine.
Sageli peljatakse rikkuda suhteid ja seetõttu ei hakata purjus sõpra näiteks ujuma minemisel takistama. Tuleb aga meeles pidada, et sõbra elu on olulisem kui tüli vältimine. Foto: Shutterstock

Sellesuvine päästeameti, transpordiameti ning politsei- ja piirivalveameti ühine teavituskampaania «Sul on selgroogu!»annab praktilisi näpunäiteid, kuidas vältida suvepuhkuste alguse ja piirangute leevenemisega seotud alkoholi kuritarvitamist ning märgata seost enda ja kaaslaste riskikäitumisega.

«Kui sul on kiusatus nädalavahetustel alkoholi juues lõõgastuda, siis proovi endale töönädala jooksul puhkepause anda. Sellega väldid pingete kuhjumist, mis võib riskikäitumiseni viia, kui oled joonud,» rääkis Peaasi kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa, kes annab kampaanialehel selgroog.ee kolm olulist nõuannet, kuidas hoida seltskonnas selgroogu ja vältida õnnetusi:

1. Leia oma «ei»

Seltskonnas alkoholi tarbimisele «ei» ütlemine võib olla keeruline. Mõtle enne läbi või harjuta lausa valjusti, kuidas loobumine kõige usutavamalt kõlaks.

2. Kokkulepped enne pidu

Leppige sõpradega aegsasti kokku, kuidas pidu turvaliselt pidada. Pange autovõtmed ära. Kes on kaine autojuht? Ujuma ei lähe, paadisõit jääb homseks. Joobes tehtud otsused võivad viia õnnetuseni.

3. Kui kokkulepped ei kehti?

Kui enne pidu tehtud kokkulepped ei kehti ja sõber tahab napsusena rooli istuda või ujuma minna, kardetakse sageli, et teda keelates või takistades rikume suhteid – sõber või sõpruskond paneb pahaks. Sellises olukorras tuleb meeles pidada, et sõbra elu on tähtsam kui tüli vältimine. Head suhted sinu elus toimivad ainult siis, kui suudad hoida nii ennast kui teisi.

Oskus hoida selgroogu ennetab õnnetusi vees ja liikluses

Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Viktor Saaremetsa sõnul kujunes eelmine aasta taasiseseisvumise aja suurima veeõnnetuste arvuga aastaks. Ohtlikud on nii joobes vettekukkumised kui ka ujuma minekud. Vette kukkumiste arv on ajas kasvanud ning peamiseks põhjuseks on olnud taas alkohol. «Kõik suplemisel uppunud eakad olid eelmise aasta andmete järgi kained ning kõik suplemisel uppunud tööealised omakorda joobes,» lisas Saaremets. Ta lisas, et üle Eesti on uppunute arv ühtlaselt kasvanud ning veekogudeks tiik, järv, jõgi, meri või kraav.

Joobes mootorsõidukijuhi süül on viimase kolme aasta jooksul kaotanud elu üle kümne inimese aastas. Suvel joobes juhtimisega kaasnevate liiklusõnnetuste arv kasvab, näitab statistika. «Selle suve liikluspilti võib mõjutada lisaks tavapärastele käitumisharjumustele ka piirangute leevenemine,» rääkis transpordiameti ennetustöö osakonna ekspert Liis Sepp.

Inimkannatanutega õnnetusteni viivad erinevad riskitegurid, sealhulgas alkoholi tarvitamine. Alkohol annab Sepa sõnul liigse enesekindluse, vähendab juhi reaktsioonikiirust ja koordinatsioonivõimet, halvendab kiiruse-, aja- ning vahemaadetaju ja võimet neid hinnata.

Vaatamata sellele, et 2020. aastal transpordiameti poolt läbi viidud küsitlusuuringutes hindasid kõik vastanud joobes olles sõiduki juhtimist ohtlikuks, tunnistasid nii mõnedki, et on juhtinud mootorsõidukit alkoholi või narkootilise aine mõju all või istunud autosse, mille rooli keerab joobes juht.

Märksõnad
Tagasi üles