Ajal, mil veekogudel ja nende ümbruses suured rahvahulgad aega veedavad, on Narva piirivalvuritele silma jäänud üksjagu murekohti, mis võivad varem või hiljem tõsisemate tagajärgedeni viia.
Narva piirivalvuritele pakuvad muret joobes juhid ja rannas kadunud lapsed
Narva kordoni juhile Raivo Metsmale pakuvad muret alkoholi pruukivad alusejuhid «Joobes juhid ei ole mureks ainult maismaal, vaid kahjuks aina enam ka veekogudel. Ajal, mil veeliiklus on tihe ning seal samas rannaserv ujutatest pungil, on vaid aja küsimus, millal mõni ebaadekvaatses seisundis paadijuht teise alusega kokku põrkab või tähelepanu hajudes mõnele suplejale otsa sõidab,» ütles ta.
«Kontrollime pisteliselt nüüd ja edaspidigi paadijuhtide kainust, et keegi oma võimeid üle ei hindaks ja ohuolukorda põhjustaks. Küll võiks iga veerõõmude nautija ka ise mõelda sellele, et päästevesti puudumine ja purjus pea on veekogul see, mis kõige sagedamini õnnetuse ja uppumissurmani viib. See on fakt,» möönis Metsma ning lisas, et oht on sama suur olenemata, kas minnakse joobnuna ujuma või paadiga veekogule.
«Kummalgi juhul ei hüüa õnnetus tulles ning vesi üldjuhul hättasattunule ei halasta, kui inimene elementaarsetest ohutusreeglitest kinni ei pea.»
Liiklemine olgu turvaline ja teistega arvestav
Metsma lisas, et eriliselt ettevaatlikud peaks olema paatide ja jetidega sõitjad, et nad liiga rannaserva ei kipuks ja pahatahtmatult mõnd suplejat oma alusega ei tabaks. Samuti on piirivalvuritele silma jäänud rannalähedastel aladel juhuslike maantee servades parkivad autod, kust lapsed ja teised välja jooksevad.
Vesi üldjuhul hättasattunule ei halasta, kui inimene elementaarsetest ohutusreeglitest kinni ei pea.
«Samal ajal käib parkijate kõrval tavapärane liiklus sõidukiirustel kuni 90 km/h. Ausalt öeldes võtab seest kõhedaks, et kas iga suvitaja ikka jõuab randa, kui püüab nii tiheda liiklusega teel parkivast autost välja hüpata. Eriti, kui autos on lapsed, tuleks kordi mõelda turvalise parkimiskoha peale, kust ka randa kibelevad väikelapsed turvaliselt autost välja saaks,» ütles kordonijuht.
Lapsi ei tohiks jätta hetkekski järelvalveta
Mida rohkem rahvast randades, seda suurem võimalus ka, et lapsed lastakse silmist. «Mida kuumem suvi, seda rohkem saame väljakutseid, et ühes või teises rannas on mõni laps vanematel silmist kadunud. Arusaadavalt on see ühe lapsevanema jaoks ütlemata raske hetk, sest kardetakse hullemat. Selleks, et rannarõõm kestaks, tuleb vanematel või teistel seltskonnas viibijatel kokku lepida, kes ja millal väikseid lapsi jälgib.
Piisab õigupolest vaid mõnest minutist, et järelevalveta jäetud laps silmapiirilt kaob. Suureks abiks neil juhtudel on olnud teised rannas viibijad, kes ei jää ükskõikseks, kui üksinda ekslevat last märkavad. Kui muul moel vanemat kindlaks teha ei õnnestu, tuleb igal juhul kohe 112 helistada,» ütles Metsma.