Nii mitu tassitäit kohvi päevas alandab maksahaiguste riski

Kohv ja sarvesaiad. Foto: Julie Aagaard / Pexels

Ajakirjas BMC Public Health avaldatud uuringu kohaselt on kofeiiniga – jahvatatud või lahustuva – või kofeiinivaba kohvi joomine seotud kroonilise maksahaiguse tekke vähenenud riskiga.

Suurbritannia Southamptoni ja Edinburghi ülikoolide teadlased leidsid, et mis tahes tüüpi kohvi joomine on seotud kroonilise maksahaiguse tekkimise ja suremuse vähenenud riskiga võrreldes kohvi mittetarbimisega – kusjuures kasu on kõige suurem, kui juua kolm kuni neli tassi päevas.

Autorid analüüsisid Ühendkuningriigi Biopangast 495 585 inimese andmeid. Neid jälgiti keskmiselt 10,7 aasta jooksul, et näha, kellel tekkis krooniline maksahaigus ja sellega seotud teised maksahaigused.

Kõigist uuringus osalenud osalejatest tarbis 78 protsenti (384 818) jahvatatud või lahustuvat kofeiini- või kofeiinivaba kohvi, samas kui 22 protsenti (109 767) ei joonud üldse kohvi. Uuringuperioodil esines 3600 inimesel kroonilist maksahaigust, sealhulgas 301 surmajuhtu. Lisaks oli 5439 steatoosi (rasva kogunemine maksa, mida nimetatakse ka rasvamaksaks) juhtumit ja 184 hepatsotsellulaarset kartsinoomi, teatud tüüpi maksavähki.

Võrreldes mitte kohvi tarbivate inimestega oli kohvi joojatel 21 protsenti väiksem kroonilise maksahaiguse risk, 20 protsenti väiksem rasvmaksa risk ja 49 protsenti madalam suremise oht kroonilise maksahaiguse korral. Maksimaalset kasu täheldati rühmas, kes jõi jahvatatud kohvi, mis sisaldab suures koguses koostisosi kafestool ja kafeool, mis on osutunud tõhusaks loomade kroonilise maksahaiguse vastu.

Lahustuv kohv, milles on neid koostisosi vähe, oli seotud samuti kroonilise maksahaiguse riski vähenemisega. Kuigi riski vähenemine oli väiksem kui jahvatatud kohviga, võib järeldus viidata sellele, et muud koostisosad või potentsiaalselt koostisosade kombinatsioon võivad olla kasulikud.

Uuringu juhtivautor dr Oliver Kennedy tõdes: «Kohv on laialdaselt kättesaadav ja meie uuringust nähtuvad eelised võivad tähendada, et see võib olla potentsiaalselt ennetav ravi kroonilise maksahaiguse vastu. See oleks eriti väärtuslik madalama sissetuleku ja halva tervishoiuteenuste kättesaadavusega riikides, kus kroonilise maksahaiguse koormus on kõige suurem.»