/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/06/27/13876958t1h6610.jpg)
Bioloogiliste piirangute tõttu ei saa me tõenäoliselt vananemist aeglustada, kinnitas suur uuring inimeste ja ahviliste eluea kohta.
Teadlased tegid kindlaks, mis annab pikema eluea
Uuringu eesmärk oli testida hüpoteesi «muutumatu vananemise määr», mis ütleb, et liigil on suhteliselt kindel vananemise määr, vahendab Medical Xpress. 14 riigi teadlaste rahvusvahelises koostöös analüüsiti vanusepõhiseid sünni- ja surmaandmeid, mis hõlmasid mandreid ja sajandeid. Uuringus jälgiti ka mitme aastakümne jooksul primaatide metsikuid populatsioone.
«Meie leiud toetavad teooriat, et surma saabumise aeglustumise asemel elab rohkem inimesi kauem, kuna langenud on suremus nooremas eas. Võrdlesime inimeste ja ahviliste sünni- ja surmaandmeid ning leidsime, et üldine suremuse muster oli neil kõigil sama, mis viitab sellele, et pikaealisust kontrollivad lõppkokkuvõttes pigem bioloogilised kui keskkonnategurid,» ütles Jose Manuel Aburto Oxfordi Leverhulme demograafiateaduste keskusest.
«Statistika kinnitas, et üksikisikud elavad elutingimuste paranedes kauem, mis viib kogu elanikkonna pikaealisuse suurenemiseni. Sellegipoolest on kõigi liikide puhul vananedes näha selgelt näha suremuse järsk tõus,» lisas ta.
Kõik meeskonna uuritud andmekogumid näitasid sama üldist suremuse mustrit: kõrge surmaoht imikueas, mis langeb seejärel kiiresti, püsib madal varase täiskasvanueani ja tõuseb seejärel vanuse kasvades pidevalt.
José Manuel Aburto ütleb: «Meie leiud kinnitavad, et ajalooliselt on olnud keskmine eluiga madal, sest paljud inimesed surid noorena. Kuid kui meditsiinilised, sotsiaalsed ja keskkonnaalased tingimused paranesid, pikenes oodatav eluiga. Üha rohkem inimesi saavad nüüd palju kauem elada. Kuid vanas eas pole surmatrajektoor muutunud. See uuring näitab, et evolutsioonibioloogia trumpab üle kõik ja seni pole meditsiiniline areng suutnud bioloogilisi piiranguid ületada.»
Uuring avaldati teadusajakirjas Nature Communication.