:format(webp)/nginx/o/2018/11/12/11568810t1hb693.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/06/28/13880382t1h6142.jpg)
Minu haigus kulges alguses rahulikumalt, võrreldes abikaasaga, kes haigestus vaid mõne tunniga, aga siis läks ka minul kehvemaks – nii meenutab 33-aastane Kadri Haavandi Covid-19 algust ligi viis kuud tagasi. «Üldiselt oli nagu külmetus, aga jõuetuse tunne oli suur. Kadusid ka maitse- ja lõhnameel, mis oli väga põnev, aga häiriv kogemus,» tõdeb ta. Ta oli haige veidi üle nädala.
«Esialgne taastumine oli väga karm, isegi kümme minutit jalutamist võttis võhmale, kuigi olen suur liikuja ja käisin ka jõusaalis,» lausub Haavandi.
Kolm-neli kuud pärast haigust oli tema sõnul kõige raskem aeg – joosta ei jaksanud üldse, aktiivsemad majapidamistööd eeldasid puhkepause. «Need on kindlasti kõige karmimad järelnähud, mis haigusega on olnud,» sõnab ta.
Paar tundi liikumist ja sama pikk puhkus
Nüüd on möödas peaaegu viis kuud ja argiasjade kallal jaksab ta juba toimetada, aga suuremad füüsilised pingutused on ikka rasked. «Jõusaalis vähenesid raskused peaaegu poole võrra, jalutada õnneks juba jaksan,» kirjeldab ta oma seisu.
«Aga just see, et kui enne võisin päev otsa aktiivselt ringi käia, metsatiirud koeraga jne, siis nüüd on alati pärast paaritunnist liikumist vähemalt sama pikka puhkust vaja. Tunnen, et üldine kehaline võimekus on langenud. Väga hirmutav tegelikult, vanus on ka niikuinii selline, et füüsiliselt parim aeg on möödas, ja siis see kah takkaotsa,» räägib ta.
Haavandi sõnul on pärast Covid-19 põdemist järelnähuna jäänud tavaline väsimus. «Kui enne tuli see pärast päev otsa rassimist, siis nüüd piisab paarist tunnist.»
Abikaasa põdes Haavandi sõnul haigust palju raskemalt, tal olid ka hingamisraskused ning ta jäi peaaegu kolmeks nädalaks koju. Taastumise ajal on samuti esinenud kummalisi hingamisraskusi, aga üldiselt on ta seisund juba parem. Haavandi ütleb, et mees käis hingamisprobleemide ja vähenenud jaksu tõttu ka arsti juures, kus talle öeldi, et midagi pole teha, tuleb vähehaaval hakata kardiotreeningut tegema, jõudu taastama ning samuti võtta päevakavasse hingamisharjutused. «Võhmaga on tal sama lugu mis mul: kümme minutit mängid koeraga ja siis pead istuma.»
Taastumine oli väga karm, isegi kümme minutit jalutamist võttis võhmale, kuigi olen suur liikuja ja käisin ka jõusaalis.
Haavandi peab oma taastusraviks argist tegutsemist. «Peab vähehaaval harjutama ja eks ma seda teengi.»
Kuna Covid-19-järgsest pikast taastumisajast on olnud omajagu juttu, ei pöördu just massiliselt inimesi perearsti poole jutuga, et jaks on kadunud, nendib Kivimäe perearstikeskuse perearst Karmen Joller. Haigusjärgseid probleeme võtavad paljud arsti sõnul juba loomulikult.
«Ega meil olegi patsiendile sageli muud öelda, kui et osa sümptomeid läheb lihtsalt aegamööda üle. Loomulikult vajaksid need, kellel jõuetus või muu vaevus igapäevaelu palju segab, kindlasti täpsemat uurimist.» Iga patsiendi puhul tuleb Jolleri sõnul vaadata eraldi, millised probleemid on jäänud püsima. «Mõnel on õhupuudus, teine lihtsalt ei jaksa. See oleneb sellest, milliseid organeid Covid on tabanud – mõnikord on põhjuseks närvisüsteem, mõnikord kopsud või muu organ,» räägib ta.
«Esineb ka seda, et inimene on põdenud Covidi läbi, saanud terveks, kõik on justkui hästi, aga mõne kuu pärast hakkab tal tekkima tasapisi näiteks õhupuudus ja suur füüsilise võimekuse langus. Selle üks põhjus võib olla kopsudes tekkiv nii-öelda armistumine – armkude tekibki aeglaselt. Kui on olnud kopsupõletik ja koed on rängalt kannatada saanud, siis need võivad armistuda. Sellistes igapäevaelu palju häirivates olukordades tuleb ikkagi alati arsti poole pöörduda,» rõhutab perearst.
Aasta haigusest ja maitsemeel pole tagasi
Närvisüsteemi üldise kurnatuse näht võib olla näiteks väsimus. «Maitsemeele kadu on samuti üks närvisüsteemi avaldusi – ja me ei saa neid inimesi eriti aidata. On inimesi, kellel veel aasta pärast Covidit pole maitsemeel täielikult taastunud. Õnneks see ei pruugi inimest alati häirida.»
:format(webp)/nginx/o/2021/06/28/13880383t1h91cb.jpg)
Joller tõdeb, et tervisemured on Covid-19 järel kahesugused. Esmalt sümptomid, millest inimene ei saa aru ja teda häirib teadmine, et miski on justkui valesti. Teisel juhul segab sümptom igapäevaelu tegevusi. «Kindlasti vajavad tähelepanu just need sümptomid, mis päriselt igapäevaelu segavad.» Joller tähendab, et kui sümptom ei häiri, siis ei pea ilmtingimata arsti poole pöörduma. «Raskete haiguste puhul võtabki taastumine aega,» kinnitab ta.
«Taastusarstide uus juhend aitab meid, perearste, palju. Olen selle eest kolleegidele väga tänulik,» lausub Karmen Joller. Nimelt valmis äsja Covid-19 taastusravi käsitlusjuhend, et Eesti arstid saaksid pakkuda Covid-19 läbi põdenud patsientidele parimat ravi.
Kuidas alustada pärast Covid-19 põdemist treenimist?
/nginx/o/2021/06/28/13880385t1h9e79.jpg)
«Covid-19 paneb raskematel juhtudel põntsu kopsudele. Nende kaudu saab keha hapnikku. Hapnikku on vaja aga just aeroobset trenni tehes, nagu näiteks reipalt kõndides, ujudes, rattaga sõites või ujudes – seetõttu mõjutab Covid-19 viirus enim neid spordialasid,» nendib personaaltreener Talis Tobreluts.
Ta ütleb, et treenimine haigusnähtudega, olgu need seotud Covid-19 põdemisega või mitte, ei ole mõistlik, sest keha vajab taastumiseks puhkust.
«Taastumiseks on vaja võtta aega nagu vigastuse või ületreenimise puhul. Niisamuti on oluline naasta treeningute juurde järk-järgult. Hetkel teadaoleva põhjal teadlaste koostatud juhise järgi on treening keelatud kümme päeva sümptomite algusest ja seejärel on kümne päeva jooksul soovitatav teha kergeid füüsilisi tegevusi, nagu näiteks jalutamine,» räägib Tobreluts. Tema sõnul on alles alates 21. päevast lubatud sörkimine ja kerge rattasõit maksimaalselt 15 minutit korraga. Lubatud on madal intensiivsus – kuni 70 protsenti maksimaalsest pulsist. «Alates 24. päevast on soovitatav alustada jõutreeninguid ja ligikaudu kuu aja pärast lubatud võistelda.»
«Minu juures käib iga nädal keskealine naine, kes sai Covid-19 diagnoosi isegi pärast kahte vaktsiinidoosi ja ta põdes haigust üsna rängalt,» ütleb Tobreluts.
Anonüümseks jääda sooviv naine (nimi toimetusele teada) kirjeldas oma seisundit pärast diagnoosi saamist järgmiselt: «Igasugune füüsiline pingutus võtab mind hingeldama ja see ei meeldi mulle sugugi. Üritan ikka liikuda toa piires vaikselt ja pärast seda taas puhkeasendis olla. Palavikku nagu polegi, lihtsalt jätkuvalt nohu ja kurnav jõuetus.»
Tobrelutsu sõnul võeti temaga treeningutest täielik puhkus umbes kaheks nädalaks. «Tänaseks on tal möödas peaaegu kaks kuud, alates Covid-19 diagnoosist ja tema koormus jõusaalis on taastunud, alustasime aga kuni 50 protsenti väiksemate raskustega,» kirjeldab treener. «Vastupidavus ehk võhm pole küll veel sama nagu varem, aga kuna Covid-19 annab raskematel juhtudel põntsu just kopsudele, on see ka ennustatav, sest aeroobsel tööl on vaja hapnikku energia tootmiseks.»
Tobreluts lisab, et kes armastas varem joosta, sel on soovitatav lisaks koormuse alandamisele joosta ja kõndida vaheldumisi, samas jälgides pulssi. Ly-Marleen Tamme