ITK renoveeris reumatoloogiakeskuse

Reumatoloogiakeskus uues kuues Foto: Raigo Pajula

«Värske remondiga said ruumid värskema ilme, vahetati sisustus, tehti uus õdede post, lahenduse sai igivana arstide töökohtade nappuse probleem - meil on nüüd kaks arstide tuba ja lõpuks on igal arstil oma laud. Saime osakonda ultraheliruumi ja lisa-uuringuruume,» räägib keskuse juhataja dr Kati Otsa.

Samuti paranesid tingimused patsientidele. «Meil on ühe- ja kahekohalised palatid, aga kaheses toas on ikka privaatsus veidi häiritud. Nüüd saab patsiendiga tema asjadest rääkida eraldi ruumis, ei pea kusagil koridorinurgas seda tegema,» ütleb keskuse õendusjuht Katti Kõrve. Ta lisas, et igas palatis on nüüd ka teler. Varem oli koridoris üks teler kogu keskuse peale. «Personalil on duširuum, olmetingimused on head. Arstidele on töökohti rohkem, suurem ruum koolituste läbiviimiseks.»

Remont langes kokku Covid pandeemia tippajaga, viis keskuse arsti olid tööl Covid osakondades. «Ambulatoorne päevaravi töötas täie hooga, tehti ka kaugtööd ning mõned voodikohad saime laenuks KNK ja onkoloogia keskuselt. Tahame tänada kõiki, kes on meid remondiperioodil aidanud,» märgib õendusjuht Kõrve. «Pool aastat olid meie patsiendid maja peal laiali, oleme väga rahul, et oleme oma osakonnas tagasi.»

Dr Otsa sõnul on reumatoloogiakeskuse töö valdavalt plaaniline, erakorralist tööd on vähem. «Reumatoloogilised haigused, mida on teada üle 150, on kroonilised haigused ja patsiendid vajavad eluga toimetulekuks ravi oma elupäevade lõpuni. Meie patsiendid viibivad haiglas ravikuuridel või siis raviefektiivsuse hindamiseks korduvalt, kindlate perioodide tagant,» räägib dr Otsa. «Me oleme ainus puhtalt reumatoloogiale spetsialiseerunud keskus Eestis, püüame ikka lippu kõrgel hoida.»

Reumatoloogiaosakond arenes välja endise Tallinna keskhaigla hematoloogia osakonna baasil, mis asus Ravi tänava viiendal korrusel. Lisaks hematoloogilistele haigustele raviti seal erinevaid raskeid autoimmuunseid sündroome ning seetõttu kogunes ajapikku sinna tööle lisaks hematoloogidele ka arvestatav hulk reumatolooge. 1997. aastal loodigi iseseisev reumatoloogia osakond toonase kardioloogia osakonna pinnal ning hakati tegutsema Ravi 18 neljanda korruse ühel poolel, kus praegu tegutseb neuroloogiakeskus.

«Siinkohal peab meenutama ja tänama meie endist juhti dr Oivi Aakret, sest just tema juhtimisel sai reumatoloogia osakond loodud. Tänu tema entusiasmile ja pealehakkamisele sai siis sellel erialal üldse palju ära tehtud – tema käivitas nüüdseks juba mitukümmend aastat kestnud populaarse igakuise Tallinna Reumatoloogide Ajakirjaklubi, lõi aluse meie välissuhtlusele, tema osalusel loodi reumatolooge ühendav Eesti Reumatoloogia Selts ja tema algatusel loodi ka meie edukas patsiendiliit – Eesti Reumaliit. Olime siis üsna uus eriala – eriala, mis kasvas välja kunagisest kardioreumatoloogiast,» räägib keskuse juhataja.

Järgmise etapina, tervishoiusüsteemi ümberkorraldamise käigus, viidi 2003. aastal keskus ITK Magdaleena üksusesse. «Sellest ajast oleme siin töötanud ja arenenud, arvan et oleme üks hästi töötav ja hästi varustatud keskus, meil on väga head võimalused tegeleda maailmatasemel reumatoloogiaga. Tänaseks on keskuse koosseisus statsionaar, päevaravi ja polikliinik. Meil on tööl 13 reumatoloogi, meile soovitakse tööle tulla ja meilt ei minda kergesti ära. Tänane reumatoloogia ei ole see, mis 25 aastat tagasi. Eriala on teinud tohutu arenguhüppe tänu teaduse arengule ja innovatiivsetele ravimitele,» räägib dr Otsa.

Õendusjuht Kõrve toob välja, et Magdaleena üksus kujunes keskusele väga heaks asukohaks, sest kohe pärast kolimist loodi sinna ka kaasaegse taastusravi võimalused ja Hea tervise keskus. «Meie haigetele on see väga mugav – haiglas oleku ajal toimuvad nii arstlikud visiidid ja raviprotseduurid kui ka erinevad taastusravi protseduurid Hea tervise keskuses: vesiravi, võimlemine jne.»

Katti Kõrve ütleb, et see on suur asi, et nii päevaravi kui statsionaarne ning ambulatoorne ravi on koos ühes majas. «See võimaldab personali roteerida, ja paindlikku tööaja planeerimist nii pikaajaliselt kui ka vajadusepõhiselt kiiresti – saab vajadusel ümber mängida graafikuid, kui vaja, ka tööpäeva sees. Kui vajadused või töökoormus muutub kasvõi poole päeva pealt, saame töögraafiku üle vaadata.»

«Patsiendi rahulolu-uuringute järgi ollakse meiega rahul,» lisab dr Otsa. «Üks tegur on olme, teine on personal. Meil on kvalifitseeritud, pühendunud tööjõud ja siin kehtib tõesti «inimlikult inimesega» põhimõte.»

Dr Otsa sõnul on keskus võimeline rohkemgi tööd tegema, kui haigekassa leping võimaldab. «Sel aastal olime viis kuud kinni plaanilise ravi jaoks ja peame tänavu vaeva nägema, et leping täita, kuid tava-aastal oleme võimelised rohkemaks. Vajadus on ka kindlasti olemas – tegu on eluaegse haigusega ja uusi patsiente tuleb pidevalt juurde. Vastupidiselt laialtlevinud arvamusele, ei tegele reumatoloogia ainult vanainimestega, reumatoloogilised haigused algavad tihti juba lapse- või noores täiskasvanueas.»

Ravis on dr Otsa sõnul uusi tuuli kogu aeg. «Käime end rahvusvaheliselt koolitamas ja kõik, mis on maailmas olemas, on ka meil olemas. Erialaselts on läbi aastate teinud head tööd. Kõige uuem teema on JAK inhibiitorid, mis on bioloogilistest ravimitest järgmine tase. Oleks patt kurta,» räägib dr Otsa.

Reumatoloogia arenguks vajaliku järelkasvu eest hoolitsetakse dr Otsa sõnul teadlikult. «Viimase kahe aasta jooksul on tööle võetud kaks värskelt residentuuri lõpetanud arsti, kellele panime «silma peale» juba residentuuri ajal. Hoolitseme, et meil oleks tasemel järelkasvu. Haigla juhtkond on meid igati toetanud. Oleme ainus reumatoloogiakeskus Eestis ja – nagu üks meie arst ütleb – maailma kõige suurem eestikeelne reumatoloogiakeskus.»