/nginx/o/2021/07/01/13885635t1had57.jpg)
Tänavu esimese kuue kuuga on perearsti nõuandetelefonilt 1220 abi küsinud juba üle 248 000 inimese, võrreldes eelmise aasta sama ajaga ligikaudu 90 000 inimese võrra enam. Kõige enam helistatakse palaviku, vererõhuprobleemide, ravimite, valu, traumade, putukahammustuste ning koroonaga seotud teemadel. Sagenenud on vaimse tervise muredega pöördumiste arv.
Käesoleval aastal on meedikud aidanud tööpäeviti keskmiselt 1000─1100 inimest, nädalavahetusel 1300─1500 inimest. Perearsti nõuandetelefoni teenindusjuhi Kärt Kuke sõnul jääb kõnede päevarekord möödunud aastasse kui 13. märtsil eriolukorra väljakuulutamisega seoses ületati 2700 kõne piir. Kõnede vastuvõtuvõime on järjest suurenevast mahust hoolimata väga kõrge – 90─95 protsenti kõnedest vastatakse maksimaalselt 1─2-minutilise ooteaja jooksul.
Suur osa pöördumisi on seotud koroonaviirusega
«Jätkuvalt on paljud kõned siiski seotud koroonapandeemiaga. Pandeemia alguses tegelesid meedikud peamiselt hirmu ja paanika maandamisega, infot küsiti näiteks sümptomite kohta.
«Kui näiteks meie meedik saab kõne jooksul aru, et tegu võib olla insuldi või mõne muu eluohtliku olukorraga, siis saab ta kohe kõne Häirekeskusele edasi suunata. Nemad ei pea enam omakorda uut ohuhinnangut andma hakkama vaid kiirabi saab juba appi sõita.»
Helistati ka muude muredega, näiteks uuriti kas võib üldse kodust lahkuda, kuhu saab lapse panna kui kool on kinni, kuidas rekkaga kodumaale tagasi pääseb. Nüüd aga tuleb järjest enam võtta aega, et ka vaimse tervise muredega inimesi aidata,» rääkis Kukk.
Tervisega seotud teemadel on meedikud valmis kohe vastama, muude teemade puhul püütakse aidata inimesel jõuda õige vastajani näiteks välisministeeriumi konsulaarabi andjate või ka teiste koostööpartneriteni.
Pidev koostöö Häirekeskusega
Nõuandetelefonile helistanutest ligi kolm protsenti vajab kohest meditsiinilist sekkumist ning nende kõned suunatakse edasi Häirekeskusesse. «Meil on Häirekeskusega väga hea koostöö. Kui näiteks meie meedik saab kõne jooksul aru, et tegu võib olla insuldi või mõne muu eluohtliku olukorraga, siis saab ta kohe kõne Häirekeskusele edasi suunata. Nemad ei pea enam omakorda uut ohuhinnangut andma hakkama vaid kiirabi saab juba appi sõita,» selgitas Kukk.
Tänasest algab Tervisekassa üle-eestiline «Ära aja endale kärbseid pähe. Küsi parem nõu» jätkukampaania, mis keskendub suvistele terviseohtudele.
«Kampaania eesmärk on anda inimestele teada, et perearsti nõuandetelefon on abiks näiteks siis, kui terviseprobleem tekib väljaspool perearsti tööaega, puhkuste ajal ning kui viibitakse väljaspool kodukohta või välismaal, mil ei ole võimalik oma perearsti poole pöörduda,» märgib Tervisekassa tervise edenduse peaspetsialist Gerda Palts.
1220
Perearsti nõuandetelefon on üleriigiline liin, kust saab professionaalset meditsiinilist nõu 24 tundi ööpäevas. Nõuandetelefonilt 1220 saab ööpäevaringselt nõu küsida eesti ja vene keeles ning lisaks iga päev kella 15–17 inglise keeles. Telefonile vastavad kogemustega nõustajad – pereõed ja perearstid.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)