/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2021/06/01/13817275t1had4f.jpg)
«Praegusel soojal suvel korraldavad noored omavahel kohtumisi ja pidusid, oluline on neile rääkida, et iga organismi kahjustava aine tarvitamine on risk tervisele,» juhib lastevanemate tähelepanu probleemteemale SA Tallinna koolitervishoid kooliõde Anu-Ell Kruusmann.
SA Tallinna Koolitervishoid Merivälja kooli kooliõde Kruusmann nendib, et tänapäeval ei kõnele me kahjulikest harjumustest rääkides esmajoones sigarettidest ja alkoholist. «Turule on tulnud uusi tooteid, mille puhul arvatakse, et need on vähem ohtlikud. Kui aga tegemist on siiski tegevusega, mille käigus organism omandab kahjulikke aineid, on see terviserisk,» toonitab kooliõde, kelle sõnul on õpilased üldiselt meelemürkide osas teadlikud, kuid paraku levib ka valearusaamu. Kruusmann toob välja mõned kahjulikud harjumused, mille puhul kiputakse ohtu alahindama.
Huuletubakas ja nikotiinipadjad
«Neid peetakse sigarettide suitsetamisest vähem kahjulikuks, sest kopsud jäävad kahjustamata. Huuletubakas sisaldab aga siiski tubakat ja nikotiini ning nikotiinipadi on täpselt see, mida nimi ütleb — mürgist ainet sisaldav padjake, mida hoitakse suus.» Viimane on kooliõde sõnul noorte, isegi veel lapseohtu õpilaste seas kasvav trend. «Huuletubakas on märkamatu ja seda võib rahulikult tarvitada ilma, et keegi aru saaks.» Kruusmanni sõnul ei kahjusta padjakesed tõepoolest sigarettide kombel kopsu, samas imbub aga nikotiin limaskesta kaudu organismi kogu selle aja vältel, millal padjakest suus hoitakse, samuti saavad kahjustada igemed ja hambad. Kooliõe sõnul tekitavad nikotiinipadjad samamoodi sõltuvuse kui suitsetamine. Huuletubakat Eestis ei müüda, kuid tubakavabad nikotiinipadjad on poodides saadaval, nende müük alaealistele on keelatud.
Vesipiip
«Vesipiibu ümber istumist ja piibu jagamist peetakse seltskondlikuks tegevuseks. Piipudel on tihti pilkupüüdvad disainid, müüakse erinevate maitsekombinatsioonidega tubakasegusid, see kõik pehmendab tõsiasja, et tegu on siiski tubaka suitsetamisega, mille käigus jõuab organismi nikotiin ja see on sõltuvust tekitav aine,» räägib kooliõde. Levib eksiarvamus, et vesi filtreerib kahjulikud ained, tegelikult on vesipiibu mõju tervisele suures osas sarnane, nagu tavaliste sigarettide suitsetamisel ja ka vesipiibu tubakat ei tohi müüa alla 18-aastastele inimestele.
Kooliõe sõnul on idamaadest meile saabunud traditsiooni puhul ka mõned lisaohud: «Vesipiibu seanss võib kesta tund aega, see on tunduvalt pikem aeg kui kulub sigareti suitsetamisele. Teiseks on tavaks piipu jagada ja huulik käib käest kätte. Selle kaudu saavad levida respiratoorsed viirused, kaasa arvatud koroona ja gripp, aga ka C-hepatiit või herpes ehk ohatis.»
Kanep
Ehkki kanepi narkootilist mõju ei eita keegi, peavad paljud noored seda süütuks taimeks. «Nad ütlevad, et tegu on loodusliku päritolu ainega ja osadele tuleb seegi üllatuseks, et kanepi omamine või tarvitamine on karistatav,» on kooliõde mures. Kruusmanni sõnul sisaldab tänapäevane kanep kümme korda rohkem joovet tekitavat ainet tetrahüdrokannibiooli (TCH) kui kunagisel hipiajastul, seega on oht tervisele kahju teha ja sõltuvusse jääda samuti kordades suurem. «Levinud on ka sünteetiline kanep (nimetatakse Spice, AK jm tähekombinatsioonid), mille tarbimine on veelgi ohtlikum, kuna pole teada, millest segu koosneb, seega võib saada kergelt üledoosi ja sattuda haiglasse või isegi surra,» hoiatab kooliõde.
Energiajoogid
Tegemist pole otseselt meelmürkidega, kuid kooliõde Anu-Ell Kruusmanni sõnul tarvitavad noored neid sageli liiga palju ja liiga kergekäeliselt. «Neid juuakse lihtsalt janu pärast,» vangutab ta pead. «Tõsi on see, et sellise nime all müüdavad joogid ei anna tegelikult energiat, vaid piitsutavad organismi, sest energiajoogid sisaldavad kofeiini. Kofeiin on aga erguti, mida ei tohi päevas liiga palju tarbida.» Kooliõe kinnitusel on noorukile lubatud päevane kogus 2,5mg/kg kehakaalu kohta ja on üsna kindel, et noored energiajooke tarbides seda välja ei arvuta. «Silmas tuleb pidada, et kofeiini sisaldavad ka šokolaad, kohv ja koolajoogid, ka sealt saadud kogust tuleks vajadusel arvestada. Lisaks pole energiajookide kofeiinisisalduse teave alati usaldusväärne. Neis jookides on koostiseks guaraana, mis omakorda sisaldab samuti kofeiini.»
Kofeiiniga liialdamine võib kooliõe sõnul anda väga erinevaid tagajärgi näiteks südamerütmihäireid, ärritus, segasusseisund, kätevärin ja iiveldus.
Kooliõde Anu-Ell Kruusmann tõdeb, et kuna meelemürkide kohta informatsiooni igapäevaselt kõrvu ei kuuldu, peavad lapsevanemad ise tublisti kodutööd tegema. «Ennetus on parim vahend. Veebis leidub sellekohast informatsiooni isegi piisavalt. Aga mis kõige tähtsam — lapsevanemal tuleks endal olla korralike eluviiside kandjaks, sest lapse suurimaks eeskujuks on tema enda vanemad.»
Kui aga juhtub, et lapsevanem kahtlustab oma järeltulijat mõne kahjuliku aine tarvitamises, peaks temaga proovima rahulikult rääkida, et välja selgitada, kas tegemist oli lihtsalt ühekordse kambavaimus kaasaminekuga või on tegu juba pikemat aega kestnud probleemiga. «Sageli ei tule noored oma emotsioonidega toime, vahel on neil stress ja seetõttu otsitakse parema enesetunde saamiseks abi alkoholist ja narkootilistest ainetest. Kui enda nõust jääb väheks, pidage nõu perearsti või miks mitte oma lapse kooliõega, kes oskavad vajadusel suunata juba õige spetsialisti poole,» julgustab Kruusmann lapsevanemaid.