Proviisor selgitab, mida teha villide korral ja miks ei tohi määrida päikesepõletusele kreemi

Päikesepõletust peaks üritama esiti üldse vältida Foto: Shutterstock

Suviselt soojad ilmad ning suvepuhkused on paljud pered loodusesse meelitanud. Proviisor jagab looduses liikujatele nõuandeid sagedasemate ohtude ennetamiseks ja kuidas väiksemate tervisemuredega hakkama saada.

Puuk tuleks võimalikult kiiresti eemaldada

Eesti on puukentsefaliidi leviku poolest üks kõrgeima riskiga piirkondi Euroopas. «Puugi võib lisaks metsas või heinamaal liikumisele üles korjata ka koduaia murult,» räägib Benu Tõrva keskapteegi proviisor Virge Sokk. Ta lisab, et pisike putukas on ohtlik just seetõttu, et levitab raskeid haiguseid: entsefaliiti ja borrelioosi. «Kui borrelioosi vastu aitab ainult ennetus, siis entsefaliidi vastu saab ennast vaktsineerida ning see aitab sageli raskete tüsistusega haiguse eemal hoida,» selgitab proviisor.

«Mida kauemaks puuk keha külge kinnitub, seda rohkem haigusetekitajaid ta edastab. Seega on haiguste ennetamiseks või haigestumise riski vähendamiseks väga tähtis eemaldada puuk kehalt nii ruttu kui võimalik,» rõhutab Sokk ning lisab, et puugi eemaldamise teevad lihtsamaks puugitangid, aga kui oma puugi eemaldamise oskustes kindel ei olda, võib abi saamiseks pöörduda perearsti või kiirabi poole.

Mida teha sääskede, mesilaste ja villide puhul?

Suve esimeses pooles on tüütuid sääski looduses palju ning kihelevad sääsehammustused kerged tekkima. «Sääsehammustusi on kõige parem ennetada enne loodusesse minemist tõrjevahendi kasutamisega,» räägib Sokk ning lisab, et hammustusest tekkinud kihelustunde leevendamiseks saab abi spetsiaalsetest geelidest.

Teine lugu on mesilaste ja herilaste nõelamisega. «Kui juhtute mesilasele peale astuma või kuhugi mujale nõelata saama, siis esimese asjana tuleks viga saanud kohale asetada külmakott või lihtsalt panna nõelata saanud jäse külma vette,» õpetab Sokk ning rõhutab, et allergilise reaktsiooni korral tuleks kasutada allergiaravimeid ning eluohtliku reaktsiooniga kutsuda viivitamatult kiirabi.

«Looduses liikudes on kriimustused, torkehaavad, aga ka nikastused ja nihestused kerged tulema. Samuti on sagedased hõõrdumisest tekkinud villid,» loetleb Sokk ning soovitab kriimustuste ja torkehaavade puhul viga saanud kohta voolava vee all puhastada, vajadusel antiseptikumi, plaastrit või sidet kasutada. «Kui juhtute musta ja roostes naelaga või mõne muu metalse esemega end vigastama, siis tuleks veenduda, kas viimase 10 aasta jooksul on tehtud teetanuse vaktsiin. Vastasel korral peaks pöörduma perearsti poole või haigla erakorralise meditsiini osakonda,» rõhutab Sokk.

Villide raviks soovitab proviisor apteegist spetsiaalseid villiplaastreid ning nikastuste ja nihestuste puhul esmalt kasutada külmaravi ja tõsisema mure korral pöörduda abi saamiseks kiirabisse.

Päiksepõletust ei tohi kreemiga katta

«Kuumal suvepäeval palju aega õues veetes on oht saada päikesepõletus või kuumarabandus,» räägib proviisor ning soovitab päikesepõletuse leevendamiseks kasutada aaloet sisaldavaid geele või pantenooli sisaldavat vahendit. «Päikesepõletuse korral tuleks kindlasti kasutada kerget nahka jahutavat geeli või vahtu, mitte mingil juhul ei tohi põletusele määrida kreemi või salvi, sest põlenud nahk peab saama hingata ja soojust ära anda,» rõhutab Sokk ning selgitab, et kuumarabanduse puhul on oluline tarvitada piisavalt vedelikku ja puhata ning palaviku tõustes kasutada palavikualandajat.

Looduses liikuja reisiapteegis võiks olla:

• putukatõrjevahend,
• päikesekaitsevahend,
• plaastrid ja antiseptik,
• ühekordseks kasutamiseks mõeldud külmakompress, mille saab loodusesse kaasa võtta,
• allergiaravimid, kui peres on allergikuid,
• valu- ja palavikku alandav ravim, kui ollakse pikemalt reisimas või matkamas.