Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Suvise nohu taga võib peituda üllatav põhjus

Copy
Foto: Shutterstock

Murelik patsient Henry (28) on alati arvanud, et see on normaalne, kui sportides nina tilgub, kuigi õues on mõnus suvi. Mees avastas hiljaaegu, et tema probleemi taga polegi lõõskava palavuse, vilu õhtuse tuule või konditsioneeri põhjustatud külmetus, vaid allergiline reaktsioon.

Synlabi laborispetsialisti Kaidi Hundi sõnul on mais, juunis ja juulis raske vahet teha, kas tegu on külmetuse või allergiaga. «Tilkuv või hoopis kinnine nina, punetavad ja sügelevad silmad või lakkamatu aevastamine võib olla nii külmetuse, aga väga sageli ka allergilise reaktsiooni sümptom,» ütleb ta.

Henry ei osanud allergiat kahtlustada põhjusel, et nähud ei löönud välja igal kevadel ja suvel või kui, siis mitte kauaks. Analüüsid näitasid, et tal on tugev allergia nii kase kui ka puju õietolmu vastu.

Kõige levinum on allergia kase õietolmu suhtes

Hundi sõnul on kase õietolmu allergia põhjamaade levinuim allergiahaigus. «Kui kase õietolmu allergiaga kaasneb ülitundlikkus heintaimede õietolmule, võib ebameeldiv hooaeg kesta maist juulini,» selgitab ta.

Õietolmuallergia sümptomite avaldumine sõltub spetsialisti sõnul nii individuaalsest tundlikkuse astmest, allergeenivastase antikeha hulgast, organismi üldisest tervislikust seisundist, ilmast – vihmaste ilmadega on õietolmu õhus vähem –, aga ka vanusest. Hunt lisab, et vanusega muutub organismi immuunsüsteem õhus levivate (aero)allergeenide suhtes üldjuhul tolerantsemaks.

Esmased haigusnähud

Õietolmuallergia sümptomid on kinnine nina (limase eritise või turse tõttu), aevastamine, vesised, sügelevad ja punased silmad. «Neid haigusnähte põhjustavad allergiku organismi nuumrakkudest vabanevad põletikku esile kutsuvad ained, millest tuntum on histamiin,» selgitab spetsialist.

Vabas õhus sportivale õietolmuallergikule ei ole see aeg kerge. «Kehalise koormusega kaasneb tavaliselt ka suure koguse õhu sissehingamine ning õhus lendava õietolmu eest ei ole kuhugi pääsu,» ütleb Hunt.

Miks suu vahel sügeleb?

Henry usub, et tema õietolmuallergiaga võib kaudselt seotud olla ka ebamugavustunne kurgus pärast pähklite söömist. «Metspähklite söömisel läheb mu kurk või kõri turse ja on tunne, nagu midagi kraabib. Pea terve elu olen arvanud, et maapähklite söömisel võibki nii juhtuda, sest kooretükid jäävad kurku kinni,» räägib ta.

Laborispetsialist kinnitab, et kase õietolmu molekulil on palju väga sarnaseid ja laialt levinud molekule (homolooge) pähklites, aga ka puu- ja juurviljades, millest tulenevalt tunneb kaseallergik ebameeldivat suu sügelemist ja turset vahel ka õunte, sarapuupähklite, herneste jms söömisel.

«Võimalike reaktiivsete taimsete toiduainete nimekiri on üsna pikk, kuid see, kas Henry ebamugavustunne kurgus metsapähklite söömisel on seotud õietolmuallergiaga, vajab täpsemat uurimist,» selgitab Hunt.

Kase õietolm pole ainus, mis võib peavalu põhjustada

Juunis ja juulis peaksid Hundi sõnul tähelepanelikud olema need, kel on diagnoositud heinaallergia või kes sel perioodil täheldavad allergiale viitavaid sümptomeid. Heinaallergiat esineb 40 protsendil allergikutest ja pahatihti esinevad kase õietolmuallergia ja heinaallergia koos.

Kes sarnaselt Henryga kahtlustavad, aga ei oska päris kindlalt haigusnähte allergiaga siduda, soovitab Hunt reaktsiooni põhjuse tuvastamiseks teha vereanalüüsi. «Kevadel ja suvel tekkiva ja pikaks ajaks püsima jääva nohu puhul on näidustatud verest allergeenivastaste IgE antikehade määramine. Esialgu on mõistlik teha laiemaid uuringuid (aeroallergeenide sõeltest). Kui esineb kahtlus mõnele konkreetsemale allergeenile, siis võib määrata antikehasid kase õietolmu ja/või timuti suhtes,» räägib Hunt.

Synlabi soovitused õues sportivale tolmuallergikule: 

  • Õietolmu hulk õhus on kõige kõrgem hommikul kell 5–10.
  • Jälgi õietolmu hulka Eesti allergialiidu kodulehelt.
  • Vajadusel treeni kõige tolmurikkamal ajal siseruumides.
  • Pärast vihma väheneb õietolmu hulk õhus oluliselt.
  • Kanna joostes prille.
  • Ära treeni õues tuulise ilmaga, siis lendleb õhus rohkem õietolmu.
  • Vajadusel võib katta ka nina ja suu maskiga, et joostes suures koguses õietolmu hingamisteedesse ei satuks.
  • Alusta antihistamiinravi umbes kaks nädalat enne õietolmuhooaja algust.
  • Vähenda õietolmuhooajal ajutiselt treeningukoormust.
  • Muuda jooksuteekonda, et vältida põlluservi ja metsaaluseid radu.
Tagasi üles