:format(webp)/nginx/o/2018/11/12/11568810t1hb693.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/07/05/13897467t1h3542.jpg)
- Taastusarstid on koostanud Covid-19 haigete taastusravi juhendi
- Jõuetussündroom väljendub oluliselt langenud koormustaluvusena
- Enamasti vajavad taastusravi raske ja kriitilise kuluga Covid-19 haiged
Covid-19 patsiendid on väga erinevad, tõdeb Ida-Tallinna keskhaigla taastusravikliiniku statsionaarse taastusravi keskuse juhataja Egle Seppo. «Raskeid tüsistusi võib esineda nii eelnevalt praktiliselt tervetel kui ka juba eelnevalt tõsiste kaasuvate haigustega isikutel,» ütleb ta.
«Nii ägedale [Covidile] kui post-Covidile iseloomulik seisund on hulgipõhjuseline jõuetussündroom, mida esineb rohkem kui pooltel haigetest. Põhjuseks võib olla lihaskahjustus, hingamisfunktsioonihäire ning puuduliku füüsilise aktiivsusega seotud lihasmuutused ja üldise kardiopulmonaalse võimekuse langus. Muuhulgas võivad üldise jõuetusesündroomi väljakujunemist mõjutada ka intensiivravil viibimise ajal 9–18 protsendi ulatuses kehamassi (sh lihasmassi) kadu ja toitumishäired,» selgitab Seppo. «Kliiniliselt väljendub jõuetussündroom oluliselt langenud koormustaluvusena, mis piirab suurel määral igapäevaseid siirdumisi-liikumisi ning igapäevategevustega hakkama saamist. Lihaste jõudluse langus võib organfunktsioonide tasemel avalduda põie-, hingamis-, neelamis- ja häälehäirena.»
Covid-19 järgsed sagedased mured
«Väljendunud sümptomaatikaga haigused, sealhulgas viirushaigused, vajavadki pikemat taastumisperioodi kui tavapärane nohu või kurguvalu,» tõdeb taastusraviarst Egle Seppo. Osal Covid-19 haigetest jäävad funktsionaalsed häired püsima pikalt. Kõige sagedasemad Covid-19-järgsed sümptomid on:
- väsimus, jõuetus (53,1%),
- hingeldus (43,4%),
- liigesevalu (27,3%),
- rinnavalu (21,7%).
Ka kuue kuu möödumisel haiguse algusest esineb jätkuvalt väsimust või lihasnõrkust (63%), unehäireid (26%), ärevust ja depressiooni (23%).
Allikas: Egle Seppo / ITK
Kehalise suutlikkuse langus
Eesti Taastusarstide Selts on koostanud Covid-19 haigete taastusravi juhendi, mida saavad nüüd oma töös kasutada ka perearstid. «Loomulikult ei ole ükski juhend absoluutne tõde ja seega me käsitleme haigust juhtumipõhiselt ning patsiendi individuaalseid iseärasusi ja vajadusi arvestades,» täpsustab Seppo.
Statsionaarsele taastusravile saabuvad arsti sõnul enamasti hulgiorgankahjustuste ja nendest tulenevate probleemidega haiged, kes pärast akuutravi lõppemist kodustes tingimustes hakkama ei saa. Peamiselt vajavad nad lisahapnikku, seisundit iseloomustavad ka hingamispuudulikkus, märkimisväärne kehalise suutlikkuse langus, lihas-närvikahjustused jne.
Seppo tõdeb, et arstidele on töö selliste probleemidega igapäevane. «Iga juhtum on erinev, standardseid juhtumeid haiglas ei ole. Tavajuhtumid ilmselt jäävad esmatasandile ehk perearstile.»
Jõuetussündroom väljendub oluliselt langenud koormustaluvusena, mis piirab suurel määral igapäevaseid siirdumisi-liikumisi ning igapäevategevustega hakkama saamist.
Seppo sõnul kulgeb Covid-19 raskelt 10–15 protsendil ja kriitiliselt kahel kuni viiel protsendil haigetest.
«Haiguse äge faas kestab kolm kuni neli nädalat, mis vastab ägeda infektsiooni nakkusohtlikule perioodile. Haigussümptomite püsimine 4–12 nädalat alates nakkumisest tähistab alaägedat faasi ja üle 12 nädala püsivad vaevused viitavad haiguse kroonilisele faasile,» selgitab ta.
Enamasti vajavad Seppo sõnutsi taastusravi raske ja kriitilise kuluga Covid-19 haiged. «Vajadus taastusravi järele võib esineda nii ägedas, alaägedas kui ka pikaajalises faasis, korraldatuna nii statsionaarse kui ambulatoorse teenusena,» täpsustab ta.
Statsionaarset taastusravi rakendatakse raskete ja mõõdukate funktsioonihäirete korral, mille puhul eeldatakse taastusravi meeskondlikku lähenemist.
«Uuringute alusel on multidistsiplinaarset statsionaarset taastusravi rakendatud 8–10 protsendil Covid-19 diagnoosiga hospitaliseeritud haigetest. Taastusravivajaduse ja tulemuste kohta Covid-19 haigetel Eestis praegu andmeid ei ole.»
:format(webp)/nginx/o/2021/07/05/13897469t1h0666.jpg)
Elundisüsteemide kahjustused
«Covid-19 on multisüsteemne haigus, mis võib kahjustada erinevaid organisüsteeme,» ütleb arst. Hingamisfunktsiooni häirete kõrval esineb arsti sõnul kardiovaskulaarseid, neuroloogilisi, kognitiivseid ja psühhoemotsionaalseid kõrvalekaldeid. «Osa funktsioonihäiretest on põhjustatud haiguse tüsistunud kulust, nagu intensiivraviga seonduv müopaatia (lihaste funktsiooni häire) ja/või neuropaatia või trombemboolilisest komplikatsioonist tingitud neuroloogilised häired. Trombemboolia võib esineda nii arteriaalses kui venoosses süsteemis.»
Vajadus kõrvalabi järele pärast haiglaravi lõppu sõltub tüsistuste raskusest, taastumise reservidest – sealhulgas sellest, mil määral mõjutavad organismi eelnevad kaasuvad haigused. «On üksikuid haigeid, kes vajavad ka haiglaravi järel kodust hapnikravi või kõrvalabi igapäevastes toimingutes,» nendib arst.
Taastusravile suunamise vajadus ja raviprofiili valik sõltub patsiendi seisundist.
On üksikuid haigeid, kes vajavad ka haiglaravi järgel kodust hapnikravi või kõrvalabi igapäevastes toimingutes.
ITK taastusravikliiniku statsionaarse taastusravi keskuse juhataja Egle Seppo
«Taastusravile suunamise eeldus on Covid-19 põdemisest põhjustatud funktsioonihäirete olemasolu. Nende raskusastme alusel teeb arst otsuse, kas patsient kuulub statsionaarsele või ambulatoorsele taastusravile,» räägib Seppo.
Haiglas viibivatel patsientidel alustatakse taastusraviga arsti sõnul intensiivravi ajal või esimese 30 päeva jooksul.
Taastusravi vajavad statsionaaris raske või mõõduka hingamisfunktsiooni languse ja hapnikravi vajadusega, koormustalumatuse, liikumisfunktsiooni häirete ja teiste Covid-19 haigusest tingitud vaevuste ning tüsistustega patsiendid, sealhulgas trombembooliliste komplikatsioonidega (insult, kopsuarteri trombemboolia) ja intensiivraviga seostuva müopaatia (lihaste funktsiooni häire) või neuromüopaatiaga haiged.
Millal on mõistlik tarvitada valuvaigisteid?
/nginx/o/2009/10/09/247565t1h08b8.jpg)
Füsioterapeut Sander Jürs ütleb, et tipp- ja harrastusspordis võib sageli näha, kuidas sportlased võtavad valuvaigisti sisse ja jätkavad sportimist. «Sageli ei ole see mõistlik, sest valu on keha kaitsereaktsioon ja kui valuvaigistite toel tegevust jätkata, siis me ei saa enam aru, millal meie tegevus muutub meie keha kahjustavaks.»
Samas tuleb ette olukordi, kus valuvaigistite kasutamine on omal kohal. «Tugevat valu ei ole mõistlik kannatada. Liigutusi, kus valu ületab mõõdukuse piiri, tuleks võimalusel vältida. Kui suudad igapäevategevusi jätkata nii, et suudad vältida tugevat valu, siis ei ole mõistlik valuvaigisteid tarvitada,» lisab Jürs.
«Küll aga, kui esineb kõrge intensiivsusega valu ka rahuolekus, nt istudes, lamades, magades jne, siis võib valuvaigistite tarvitamine olla omal kohal, sest pidev tugeva valu kannatamine kurnab närvisüsteemi ja valu võib veelgi süveneda.»
Sageli esineb ka olukord, kus päeva ajal valu eriti ei sega, aga öösiti takistab magamist. «Sellisel juhul on samuti valuvaigisti võtmine õigustatud, sest valu ja vigastuste ravis on korralik uni võtmetähtsusega. Kindlasti peaks enne valuvaigistite tarvitamist konsulteerima spetsialisti või perearstiga,» täpsustab füsioterapeut. Ly-Marleen Tamme
Kes suunatakse taastusravile?
«Ambulatoorsele taastusravile suunatakse funktsioonihäiretega patsiendid, kelle puhul eeldame võimekust käia ravil polikliinikus või tervisekeskuses,» ütleb Seppo.
Lisaks taastusravi näidustuste väljaselgitamisele tuleb arsti sõnul hinnata patsiendi üldseisundit ja suutlikkust osaleda kaks-kolm tundi päevas teraapiaprogrammis.
Statsionaarsele taastusravile suunamise otsuse teeb raviarst akuutravi osakonnas.
«Kui haige on suunatud akuutravi järel kodusele ravile, kuid tema toimetulek ja seisund eeldab siiski statsionaarset taastusravi, otsustab taastusarst ravivajaduse e-konsultatsiooni või ambulatoorse vastuvõtu põhjal.»
Perearst võib kehaliste vaevustega Covid-19 haige alaägedas või kroonilises faasis saata perearsti teraapiafondi kaudu füsioteraapiasse. «Kui esmatasandi füsioteraapiateenusega ei saavutata ravi eesmärki, siis tuleb patsient edasi suunata taastusarsti vastuvõtule,» ütleb Seppo.
Arst rõhutab, et lähtuda tuleb haige enesetundest. «Perearstide soovitused selles osas on õiged. Ka taastumisperiood, nagu haigus isegi, on individuaalne ja sellist raamistatud ühtset soovitust või retsepti anda on väga keeruline ja ei oleks ka õige,» ütleb ta.
«Tuleb anda endale aega, usaldada sisetunnet. Olulised on tervislik ja mitmekülgne toitumine ning mõõduka intensiivsusega, enesetundele vastav liikumine. Probleemide tekkimisel pöörduda perearstile,» rõhutab taastusarst.
Kuidas mõjutab koroonaviiruse Delta tüvi lapsi?
/nginx/o/2021/07/05/13897468t1h3382.jpg)
Perearsti ja Tartu Ülikooli peremeditsiini kaasprofessori Marje Oona sõnul pole täheldatud, et koroonaviiruse Delta tüvi mõjuks lastele teistmoodi kui viiruse muud variandid. «Delta variant on küll nakkavam, kuid pole täheldatud, et see tekitaks lastele raskemat haiguskulgu. Koroonaviiruse puhul kehtib, et mida vanem inimene, seda raskemalt ta haigust põeb,» räägib Oona.
«Lastel on probleemiks multisüsteemne põletikuline haigus, mis võib tekkida Covid-19-järgselt ja on küll harvaesinev, kuid väga raske haigus. Uuringud on näidanud seda, et pikaaegset Covidit (long Covid) võib esineda nii lastel kui ka noorukitel, rohkem küll raske haiguskulu järgselt, kuid seda võib esineda ka väga kerge haiguse järgselt.»
Laste puhul tekitab suurt muret vaimne tervis, sest koolihariduse andmine on pandeemia ajal olnud hektiline, mis annab tugeva löögi ka sotsiaalsele suhtlusele. Oona arvates on ka see üks olulisi aspekte, millega peab pandeemia juures arvestama.
Praegu saavad Eestis end vaktsineerida lapsed alates 12. eluaastast, kõige rohkem on terviseameti andmetel vanusegrupis 12–18 vaktsineerituid Harjumaal, teisel kohal on Tartumaa. Kõige suurem hõlmatus on samuti Tartumaal ning kohe järgneb Hiiumaa.
Digiregistratuuri kaudu ei saa alla 18-aastane ise endale aega kinni panna, vaid seda peab tegema lapsevanem. Kas noorukitel endil võiks olla see õigus?
«Võib arvata küll, et nii 16–17-aastased ja nooremadki on oma tervise osas väga teadlikud, kuid vaktsineerimiskeskustes ei olegi võib-olla alati nii lihtne kaalutlusvõimet hinnata. Sealne töö on kiire ja seetõttu on aja broneerimise võimalus digiregistratuuris just nimelt lapsevanematel,» selgitab Oona. Ly-Marleen Tamme