Teadlased leiutasid lihtsa meetodi, mis võib ravida hambaaugud puurimise ja täidiseta

Röntgenülesvõte hammastest. Foto: Shutterstock

Teadlased on leiutanud toote, mis võib panna hambaemaili uuesti kasvama – see tähendab, et meil võiks hambaaukude ravimiseks olla uus murranguline moodus.

2018. aastal teatasid Washingtoni ülikooli teadlased peptiididel põhineva ravi väljatöötamisest — peptiidsidemetega ühendatud aminohapete lühikesed ahelad, mis pole piisavalt pikad, et neid saaks pidada valkudeks, vahendab Science Alert.

Kui ravi kasutatakse laboratoorselt kunstlikult loodud hambakahjustustel, remineraliseerib toode hambaemaili, «parandades» kahjustuse tõhusalt.

«Peptiididest juhitav remineraliseerimine on tervislik alternatiiv praegusele hammaste tervishoiule,» ütles materjaliteadlane Mehmet Sarikaya.

Hambaemaili toodab rakutüüp, mida nimetatakse ameloblastiks – need eritavad valke, mis moodustavad emaili, kui hammas on veel igemes.

Kui hambaemaili moodustamise protsess on lõpule jõudnud ja hammas on tekkinud, surevad ameloblastid kahjuks ära. Kuid kaotame emaili kogu elu jooksul.

«Bakterid lagundavad suus suhkrut ja teisi kääritatavaid süsivesikuid ning hape kõrvalsaadusena demineraliseerib hambaemaili,» ütles hambaravi uurija Sami Dogan.

Vähesel määral saab meie hambaid sülje, fluoriidiga hambapasta ja joogivee lisandite abil uuesti remineraliseerida.

Kuid kui hambal on nähtav õõnsus, peab seda ravima hambaarst — see tähendab tavaliselt puurimist ja augu katmist täidisega.

Uue ravi väljatöötamiseks võttis meeskond appi ühe ameloblastide poolt toodetud valgu. Amelogeniinideks nimetatud valkudel on võtmeroll hambaemaili moodustumise reguleerimisel.

Meeskond kujundas sellel valgul põhinevad peptiidid, mis on ka ravi toimeaineks.

Teadurid rakendasid seda laboris hambakahjustustel ja leidsid, et see aitas demineraliseeritud aladel moodustada uue mineraliseeritud kihi, mis ühildus selle all oleva emailiga.

Teadustöö ilmus ajakirjas ACS Biometerials Science & Engineering.