/nginx/o/2021/07/06/13899075t1h87a1.jpg)
Sünnimärgid on väga levinud. Mõnel on neid mõni üksik, teisel terve hulk. Tavaline sünnimärk ei ole ohtlik, kuid teatud juhtudel võib see pahaloomuliselt vohama hakata. Sünnimärkide ohtlike muutuste võimalikult varakult märkamiseks on oluline sünnimärke jälgida ja mure tekkides neid ka kontrollida.
«Sünnimärgid ehk neevused on pigmenti tootvate rakkude, melanotsüütide kogumid nahas,» selgitab Confido Meditsiinikeskuse terviseõde Keiu-Karin Michelson. Kuigi sünnimärgi tekkepõhjused ei ole teada, arvatakse enamasti, et see tekib geneetiliste tegurite ja päikesekahjustuste koostoimel. Ema viibimine päikese käes raseduse ajal ei mõjuta, kui palju sünnimärke me elu jooksul omandame.
Sünnimärgid tekivad juba lapsepõlves ning järgneva 30–40 aasta jooksul sünnimärkide arv suureneb. Rohkem tekib neid juurde noorukieas, hormoonide mõjul sugulise küpsemise perioodil ja naistel raseduse ajal. Täiskasvanul on keskmiselt 20–30 sünnimärki.
Sünnimärgi pahaloomulise vohamise põhjused
Arstid jaotavad sünnimärgid melanoomiohtlikeks (nt suur karvadega kaetud neevus) ja melanoomiohututeks (nt pigmendilaik, hemangioom). Peamised riskifaktorid, mis võivad rahuliku sünnimärgi pahaloomuliselt vohama panna, on järgmised:
keskkonnategurid: ultraviolettkiirgus (UVA ja UVB), millega puutume kokku päikesekäes viibides või solaariumis, tungib pindmisesse nahakihti ja kahjustab melanotsüütide DNA-d; geneetilised tegurid: päikesest kahjustatud naharakk koos geneetilise eripäraga on melanoomi tekke eeldus.
Näiteks hele nahatüüp ja melanoomi varasem esinemine kas endal või lähisugulastel; asümmeetriline sünnimärk; muud tegurid: sünnimärgi vigastus, näiteks habemeajamisel sisselõikamine ja riiete hõõrdumine.
«Melanoom võib kujuneda kõikides kehapiirkondades, limaskestadel ja silmas,» tõdeb Michelson. «Melanoom võib tekkida olemasolevast sünnimärgist või uuest nahale ilmunud ning kiiresti kasvavast ja muutuvast pigmendilaigust.»
Melanoomi haigestumine kasvab
Terviseõe Michelsoni sõnul on viimastel aastakümnetel eestlaste nahamelanoomi haigestumine kõvasti kasvanud. Viimase 20 aasta jooksul on esmashaigestumus tõusnud 4% aastas. Vähiregistri andmetel haigestus 2015. aastal melanoomi 272 inimest, 15 aastat varem jäi haigestunute arv aga 120–130 piiridesse.
Melanoom võib tekkida olemasolevast sünnimärgist või uuest nahale ilmunud ning kiiresti kasvavast ja muutuvast pigmendilaigust.
«Inimesed reisivad aastaringselt rohkem ja lõunamaapuhkused venivad järjest pikemaks,» selgitab Michelson kasvanud numbreid, «Talvel Alpides suusapuhkust veetes on päikesepõletuse teke tavapärane, kuna päikesekaitse ununeb.»
Melanoomi ennetamiseks on kõige olulisem ja efektiivsem just lapse- ja noorukieas liigse UV-kiirgusega kokkupuute ja sealhulgas päikesepõletuste vältimine. Päevitamisega peaksid ettevaatlikud olema ka eakad ja need, kellel on hele ja tundlik nahk või nahal ebakorrapärased sünnimärgid.
Sünnimärgi uuring toob südamerahu
Mida varem kehal kahtlane sünnimärk või nahamoodustis avastada ja arsti poole pöörduda, seda suurem on tõenäosus paraneda. Paha- ja healoomulisi nahakasvajaid aitab eristada sünnimärgi kontroll-uuring Dermtest.
«End testida võiksid ka need, kel on kahtlusi mõne aja jooksul välimuselt muutunud sünnimärgi osas või kel esineb üksik asümmeetriline ja teistest tumedam või erineva kujuga sünnimärk. Ohustatud on inimesed, kelle lähisuguvõsas on esinenud naha pahaloomulisi kasvajaid ning päikesekummardajaid, kelle melanoomiriski on suurendanud liiga intensiivne päevitamine või pidev solaariumi külastamine.»
»Eestimaa päikese all sündinud ei tohi päevitada sama palju päikesetunde kui lõunamaainimesed.»
Päikesepruuniks saab ka juhul, kui viibida päikese käes perioodiliselt. Päevitamiseks sobiv aeg on pärast kella kahte. «Ohutu päevitamine tähendab päikesepõletuse vältimist. Selleks tuleb nahka UVA ja UVB kiirguse eest kaitsta ning seejuures kasutada päikesekaitsekreeme,» rõhutab Michelson.
Ohutu päevitamine tähendab päikesepõletuse vältimist. Selleks tuleb nahka UVA ja UVB kiirguse eest kaitsta ning seejuures kasutada päikesekaitsekreeme.
Päikesekaitsekreemi tuleb nahale määrida 30 minutit enne päikese kätte minemist ning päikese käes viibides ei tohi unustada end korduvalt kreemitada. Õde soovitab sõltuvalt UV tugevusest, naha tüübist ja sellest, kas käid vahepeal ujumas, end kreemitada iga 40 minuti kuni tunni tagant. Pead saab kaitsta mütsi või pearätikuga, silmi päikeseprillide ja keha heledate riietega.
«Soojal maal puhkajad võiksid arvestada, et Eestimaa päikese all sündinud ei tohi päevitada sama palju päikesetunde kui lõunamaainimesed,» tõdeb terviseõde ja lisab, et kuna ookeanide piirkonnas on sademete hulk suurem ja seetõttu niiske õhk, on seal higistada raske. Higistamine aga on kasulik, sest aitab vältida keha ülekuumenemist. «Lõpuks garanteerib teadlik päevitamine parema enesetunde, sest õhtul ei pea päikesepõletust ravima.»
Artikkel ilmus esmakordselt Postimehe terviseportaalis 18. juuli 2020.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)