Mida ei näe, seda pole olemas?

Kes vastutab passiivse suitsetaja tervise eest? Foto: Shutterstock

​Tihtipeale arvavad inimesed, et suitsetamine välitingimustes avalikes kohtades on okei ega tee kellelegi kahju, kuna näiliselt tubakasuits teiste inimesteni ei jõua ja kui väikese tuuleiili toel jõuabki, siis sisse hingatakse seda nii vähe, et tervisele see justkui mõjuda ei tohiks.

Suvine aeg soosib väliüritusi ja õues viibimist – olgu nendeks valitud siis mõned välikontserdid, rannariba või mõni muu koht. Kas seal eemalseisvast suitsetajast ninna hakkava tubakasuitsu lõhna pärast tuleks muretseda või mitte? Tuleks, kuna tubaka põlemisel tekkiv suits ja väljahingatav suits koos sisaldavad tegelikult palju kahjulike aineid, mille sisse hingamine tervisele hästi ei mõju.

Eriti ohtlik on passiivne suitsetamine rasedatele, lastele ja hingamisraskustega või allergiatega inimestele. Statistika kinnitab, et igal aastal sureb maailmas üle ühe miljoni inimese just passiivse suitsetamise tagajärjel.

Suvel on väga populaarseks kohaks supelrannad, milles enamustes on suitsetamine keelatud ja kui häiriva kodanikuga rääkimine tulemust ei too, on õigus pöörduda rannavalve poole või kutsuda politsei.

Vabaõhuürituste puhul võib samuti suitsetajale tema häirivast tegevusest viisakalt märku anda; paluda tal kas tihedast inimmassist eemalduda või valida koht, kus tuul tossu mujale suunab. Suitsetamise lubamise või mitte lubamise üle avalikel üritustel otsustab maa-ala valdaja või ettevõtte omanik. Enamasti tahavad korraldajad leida kuldset keskteed kõikide külastajate vahel ja seepärast on enamasti üritustel kindlad suitsetamisalad, kuna suurem osa elanikkonnast on mitte-suitsetajad ega soovi suitsuga kokku puutuda.

Kuidas on lood siseruumides ja eravaldustes suitsetamisega?

Tuleb teadvustada, et kõik, kes viibivad suitsetajaga ühes ruumis või viibivad tema lähedal, hingavad sisse samu ohtlikke kemikaale kui suitsetaja.

«Ohutut piiri passiivsel suitsetamisel ei ole, see tähendab, et iga kokkupuude tubakasuitsuga põhjustab inimese tervisele kahju. Kahju suurus sõltub kokkupuute ajast. Suuremas riskirühmas on inimesed, kes viibivad päevas enamuse ajast ruumides, kus pidevalt suitsetatakse. Siseruumides suitsetades jääb suits ruumidesse tundideks - selle vastu ei aita hästi ei ventilatsioon ega ka tuulutamine,» selgitab Tervise arengu instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna venemspetsialist Anna-Liis Kulpas.

Keerulisem on piirata või takistada inimesi suitsetamast aga neile kuuluvates valdustes. Näiteks kortermaja rõdul või paraadna ees.

Sellise probleemi lahendamise puhul tuleks siin taas esmalt suitsetajale tema häirivast tegevusest märku anda ning selgitada, miks see kaaskodanikke häirib. Korteriühistule on võimalik teha ettepanek võtta vastu uus või muuta juba vastuvõetud kodukorda selliselt, et rõdudel/akendel suitsetamine oleks nimetatud keelatud tegevuseks. Küll aga on seda kodukorda kerge eirata, kuna reaalselt karistust kodukorra rikkumise eest meil ette nähtud ei ole.

Kui olete otsustanud loobuda, siis pingevabam suvine puhkuste aeg on suitsetamisest loobumiseks hea periood. Aga millega sellisel juhul enda senist harjumust asendada? Soovituslik oleks ennast suitsupausi asemel füüsiliselt liigutada — kas jalutada või veidi võimelda, kasuta aega produktiivselt, helistades vanadele tuttavatele või pereliikmetele, kellega pole kaua aega suhelnud ning planeerige suveks koos mõni tore tegevus. Samuti võib ennast premeerida mõne väikese maiustusega. Põhjalikumaid nõuandeid, kuidas suitsetamisest hõlpsamini loobuda, leiavad huvilised veebilehelt tubakainfo.ee.