Psühholoog selgitab, kuidas lapsevanem saab toetada lapse arengupotentsiaali

PM Tervis
Copy
Foto: Shutterstock

Kõik lapsevanemad tahavad oma lapsele parimat. Mis on aga lapse jaoks parim ja kuidas seda tagada? Arendavate mänguasjade ettevõtte «Nupu» asutaja Karol Karu rääkis laste arengust ja vanemate teadlikust suunamisest arengupsühholoogi Astra Schultsiga.

Karol Karu: Üks põnevamaid küsimusi inimese arengu juures on see, kui palju mängib meie kui inimeste väljakujunemisel rolli bioloogia ja kui palju määravad keskkonnast tingitud tegurid. Kui palju me tänaseks selle kohta teame ja mis on teie isiklik arvamus?

Astra Schults: Laias laastus on jõutud järeldusele, et mõju on enam-vähem pooleks: umbes poole saame geneetilise pagasiga ja pool tuleneb keskkonnast. Lapsevanema rollis olles on hästi oluline teadvustada, et olenemata sellest, mis on looduse poolt kaasa antud, saame kindlasti muuta seda, mida meie lapsed teavad ja oskavad. Ehk keskkonna ja kasvatuse roll on hästi suur.

Näiteks kui looduse poolest on laps beebieas rahutu, ei pea hästi kinni söögi- ega magamisaegadest, siis on lapsevanematel väga suur roll sellist beebit toetada, et ta saaks oma unevajaduse täis, oleks puhanud ja saaks piisavalt palju süüa ja kasvada.

See, kui palju on looduse poolt antud ja kui palju keskkonna teha, ei mängi igapäevases kasvatuses muud rolli kui see, et osadel lastel paistavad mingid oskused tulema nagu iseenesest ja teistel peame vanematena teadlikult ja tahtlikult keskkonda kujundama, et laps saaks vajalikud oskused omandatud.

Lapsevanema rollis olles on hästi oluline teadvustada, et olenemata sellest, mis on looduse poolt kaasa antud, saame kindlasti muuta seda, mida meie lapsed teavad ja oskavad.

Seni, kuni mul oli üks laps, arvasin, et kasvatuse mõju on väga suur. Arvasin, et kõik see, mis mu laps hästi teeb ja oskab, tuleb ometigi sellest, et mina olen talle heaks vanemaks olnud. Pärast teise lapse saamist selgus, et päris suur roll on ka sellel, milline on lapse loomus. Kasvatusega saan pakkuda võimalusi, toetada ja aidata kaasa sellele, et lapse arengupotentsiaal kõige paremini avalduks.

Karol Karu: Väikelapse aju on väga vastuvõtlik ja õpib juba ümbritsevat keskkonda jälgides igapäevaselt meeletult palju. Kui oluline on teadlikult tegeleda lapse õpetamise ja suunamisega?

Astra Schults: Lapsega igapäevane tegutsemine ja lapsele vahvate võimaluste pakkumine on oluline, aga sellega ei tasu minna liiale. Tavalistes kodudes on olemas piisavalt palju erinevaid tegutsemisvõimalusi ja stiimuleid, mis toetavad laste arengut täiesti piisavalt, ilma et peaksime ekstra võimalusi otsima. Iseenesest õppimine ja igapäevasest keskkonnast oskuste, teadmiste omandamine on loomulik protsess, mille käigus laps õpib, kasvab ja areneb.

Pigem on tänapäeval lapsele parimat tahtval vanemal oht laps üle stimuleerida. Kui laps on ülestimuleeritud, võib ta õppimisvõime väsimuse tõttu hoopis kahaneda. Teine asi on, kui laps kuulub riskirühma ja arstid on soovitanud mingile tegevusele rohkem tähelepanu pöörata.

Karol Karu: Kas saaksite öelda, et mingi kindel vanus või arenguetapp on lapse arengus just eriti kriitilise tähtsusega?

Astra Schults: Neid etappe, kus teatud omaduse või oskuse arenemise toetamine on eriti oluline, on mitmeid. Näiteks on näidatud, et kui vanemad reageerivad kiiresti sellele, kui beebi teeb häält või väljendab ebamugavustunnet, siis need lapsed suudavad juba pooleaastaselt kannatlikumalt oodata, et neile appi tuldaks. Väga varajases eas on oluline pakkuda lapsele turvatunnet ja teda abistada, kui tal on paha olla.

Üks hästi oluline komponent arengu juures on ka kõne areng. Kõne arengu puhul on laialt levinud teadmine, et tüdrukute kõne areneb kiiremini kui poistel. See peab paika siis, kui lapsed on 3-4 aastased. Aga päris esimesed kõne arengu etapid, kus laps hakkab esimestest sõnadest aru saama ja neid ütlema püüdma, ei ole poistel ja tüdrukutel väga erinevad.

Väga varajases eas on oluline pakkuda lapsele turvatunnet ja teda abistada, kui tal on paha olla.

Eesti lapsed ütlevad oma esimesi sõnu umbes 10 kuu vanuselt. Umbes aastaselt võiks sõnavaras olla juba mitmeid sõnu. Kaheaastane laps võiks rääkida 2-3 sõnaliste lausetega ja võiks rääkida kümneid erinevaid sõnu. Kui laps on selleks ajaks veel üpris sõnatu, siis võiks välja uurida, kas laps on lihtsalt aeglasema arenguga või vajab kõrvalist abi kõne arendamisel.

Individuaalsed erinevused on nii suured ja mõni laps on aeglase arenguga, aga kui kõne hakkab arenema, siis jõuab iseenesest teistele järele. Kui see nii ei ole, siis tagantjärele targana ei saa aega tagasi keerata. Seega ei tasu spetsialisti poole pöördumiseks oodata, kuni laps saab 3-aastaseks. Selleks ajaks saab kõige magusam kõne arengu periood juba kahjuks läbi. 4-5-aastane laps võiks rääkida üpris sarnaselt täiskasvanule. 5-aastasel võiks olla selged kõik häälikud, mida Eesti keeles kasutame.

Täispikka intervjuud on võimalik lugeda Nupu kodulehel

Tagasi üles