Koroona-aastast tingitud kaugteenused on tulnud selleks, et jääda

Tervisekassa kaugteenuste arendamise projektijuht Jaarika Järviste. Foto: Hendrik Osula

Möödunud kevadise eriolukorra tõttu toimus Eesti tervishoius oluline uuendus – kasutusele tulid kaugvastuvõtud ehk arsti visiidile sai minna täiesti kontaktivabalt: telefoni, videokõne või veebivestluse vahendusel. Kaugvastuvõtud jätkusid ka pärast eriolukorra lõppu.

Kuidas kaugteenused Eesti tervishoidu reformivad, räägib tervisekassa kaugteenuste arendamise projektijuht Jaarika Järviste.

Aasta tagasi ei olnud Eesti tervishoius tõesti mõistet «kaugteenused». Patsiendil tuli abi saamiseks arsti juures kohal käia, hoolimata sellest, kui ebamugav ja kulukas see tema jaoks oli. Miks peaks ka linnas elav inimene kulutama poole oma tööpäevast, et käia edasi-tagasi arsti vastuvõtul, kui saaks hakkama ka 20-minutilise vastuvõtuga video või telefoni teel töökohast lahkumata?

Kaugteenuseid arendama tõukas meid vajadus mõelda tervisesüsteemi edendamisel inimese mugavusele. Samal ajal tuli ka mõelda teenuste kättesaadavuse peale ja tõsta ravi kvaliteeti.

Kuidas üks kaugvastuvõtt välja näeb?

Kaugvastuvõtt, nagu iga teinegi vastuvõtt, saab alguse aja kokku leppimisest patsiendi ja tervishoiutöötaja vahel. Erinevusena tuleb lisaks ajale kokku leppida ka vastuvõtu toimumise viis, toimugu ta siis telefoni-, video- või veebivestlusena.

Konkreetsed lahendused ja patsienditeekond sõltuvad raviasutusest. Näiteks Pärnu haigla suunab inimese patsiendiportaali, kus end tuvastades pääseb videoaknasse ja arst algatab temaga vestluse. Selleks, et saaksid sündida patsiendile kõige mugavamad lahendused, on raviasutustele jäetud vabad käed valimaks, milline suhtlusplatvorm kasutusele võtta.

Patsientide rahulolu kaugvastuvõttudega on üle 90%, kuid siin tuleb arvestada, et eriolukorras oleks olnud ainus alternatiiv vastuvõtu edasilükkamine. Väga oluline on patsientide jaoks ka aja ja raha kokkuhoid, mida kaugteel vastuvõttudel osalemine võimaldab.

Tänavu jaanuaris lisandusid kaugvastuvõttudele ka kaugteraapiad. Mis need on?

1. jaanuarist lisandusid kaugteraapiad tervishoiuteenuste loetellu. Näiteks võib tuua kaugfüsioteraapia, mille käigus füsioterapeudil on võimalik hinnata patsiendi seisundit ja tema võimekust ise kodus toime tulla.

Ka tegevusterapeudid on välja toonud, et mõnel juhul on patsiendi distantsilt jälgimine isegi tulemuslikum. Kaugteraapiad (v.a psühhoteraapia) saavad toimuda ainult video vahendusel ja varasema ravisuhte olemasolul, sest siis on spetsialisti ja patsiendi vahel juba usaldus loodud ja videosild aitab spetsialistil jälgida inimese paranemist.

Millised uuendused on tervisekassal kaugteenustega tänavu plaanis?

Peamine proovikivi aastal 2021 on mitte leppida ainult mugavalt kasutusse läinud telefonivastuvõttudega, vaid juurutada ka videovastuvõttude kasutamist. Teaduskirjandus näitab, et pildi lisamine helile suurendab vestlejate usaldust üksteise suhtes ja lisab kindlust, et üksteisest on õigesti aru saadud.

Tänavu loome raviasutustele võimaluse saada videovastuvõtu eest tulemustasu, kui kasutusele on võetud kasutajale mugav ja turvalisusnõuetele vastav videoplatvorm.

Milline on kaugteenuste tulevik Eestis? Kas meil on ka laiast maailmast midagi õppida?

Telemeditsiini valdkond areneb maailmas metsiku kiirusega. Sektoris prognoositakse investeeringute kasvu järgmisel viiel aastal Euroopas üle 14% ja maailmas üle 20%. Õppida on meil enim Euroopast, eriti Ühendkuningriigist, kus riiklikult on patsientide jaoks ehitatud nii-öelda digivärav, mille kaudu on patsientidel võimalik oma murele kiiresti veebi teel lahendus saada.

Näen, et tulevikus võiks ka Eesti patsientidel olla üks nii-öelda uks, mille kaudu pääseda ligi nii oma tervist puudutavale infole kui ka saada esmane tagasiside oma tervisemurele ja osaleda kaugvastuvõtul.