/nginx/o/2011/03/16/539340t1h1f9c.jpg)
/nginx/o/2012/02/05/943284t1he2a9.jpg)
Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Sarve hinnangul on inimestes kadunud aukartus ravimite vastu ja rohte ostetakse poest nagu vorsti, mistõttu julgustatakse inimesi apteekritelt enam nõu küsima.
Peaproviisor: inimesed ostavad ravimeid nagu vorsti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sarv rääkis Postimehele, et kuigi talv on üleüldine haigestumiste aeg, on ravimite õige tarvitamine oluline kogu aeg.
Tema sõnul on inimestes kadunud hirm ravimite ees ja käsimüügiravimitesse suhtutakse nagu lihtsalt raviteesse, et vahet pole, kui palju või millal ostetut närida.
«Leitakse, et ravim on üks tavaline kaup ja pole suurt vahet, kas ostad vorsti või ravimit - kadunud on aukartus ravimite ees,» selgitas Sarv. «Kuid see on tõsine asi ja ravimit ei tasu kergekäeliselt võtma hakata.»
Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri juhataja Gleb Denissovi edastatud andmete kohaselt juhtus 2008. aastal 12, 2009. aastal 16 ja 2010. aastal 8 ravimmürgistuse või ravimite ebasoodsa toimel põhjustatud surma.
Kui lisada loetelule psühhotroopsed ravimid, paisuvad arvud võimsalt: 2008. aastal 86, 2009. aastal 160 ja 2010. aastal 126 surma.
Nendest surmadest 61 2008. aastal, 124 2009. aastal ja 91 2010. aastal olid märgitud kui «juhuslik mürgistus mujal klassifitseerimata narkootikumide või psühhodüsleptikumidega (hallutsinogeenidega) ning nende toime».
Väär kasutus
Sarv tõstis esile, et talvel kasutavad inimesed näiteks külmetuste tõrjumiseks samatoimelisi, kuid erinevas vormis ravimeid korraga ja ei taju, et tegemist on sama ravimiga: nii võetakse tablette kui ka tehakse lahuseid, mis võivad sisaldada samasid aineid.
«Mõeldakse, et küll-küllale liige ei tee, kuid normi ületavad ravimiannused võivad muutuda toksiliseks,» selgitas Sarv.
Sarv tõstis esile, et talvel tuleb ette nohuravimite väärtarvitamist, sest ninatilgad aitavad õhul läbi käia, kuid probleemiks võib kerkida, et tilku ei tohi reeglina võtta üle paari päeva, kuid kiire tulemus pärast kasutamist tekitab psühholoogilise sõltuvuse.
«Et nina on jube kinni ja tahaks magada, kuid kui jääd tilku kasutama, siis ei saagi kinnisusest lahti,» rääkis Sarv.
Sarv lisas, et samasugust psühholoogilist sõltuvust võib mõnikord näha valuvaigistite kasutamisel, kus tableti võtja peab üha uusi tablette võtma, sest muidu hakkabki pea kohe valutama.
Võib juhtuda ka vastupidist, et ravimit kasutatakse kas liiga lühikest aega või võetakse sisse valesti. Nii tuleb ette, et kokkuhoidlikud inimesed näiteks hammustavad või lõikavad tableti pooleks.
Sarve sõnul on seegi ohtlik, sest alaannused ei anna abi ja näiteks vererõhuravimite puhul võib selline tarbimine olla suisa ohtlik, sest vererõhuga jonksutamine head ei tee.
Sarv toonitas sedagi, et suur osa ravimistest on tänapäeval tehnoloogiliselt keeruliselt koostatud ehk kasutatud on kilesid jms ning toimeaine osa on tabletis pisike. Nii võib teadmatusest ja tablette poolitades needsamad tehnoloogilised mehhanismid ära lõhkuda.
«See on küllaltki keeruline valdkond, pole nii, et ravimpulber on nätsuks löödud ja võta lihtsalt sisse,» rõhutas Sarv.
Kindel otstarve
Sarv tõstis esile, et apteekrites tekitab alati üllatust, kui nad näevad, et ravimi ostev inimene võtab karbist tabletilehed välja ja viskab kõik muu minema.
«Ärge visake infolehti ja pakendeid ära - see pole kokkuhoid,» rõhutas Sarv.
Sarve sõnul on pakendi funktsiooniks ravimeid kaitsta ja infolehte on loomulikult vaja ravimi toime, manustamise, kõrvaltoimete või muu info kontrollimiseks.
Sarv möönis, et kuigi ravimite infolehed võivad oma mahukuselt ja keerukuselt hirmutada, on nad siiski läbi aastate arusaadavamaks muutunud.
«Eks see infolehtede asi ole kahe otsaga, on neidki juhte olnud, kus inimesed on rohu tagasi toonud, et ei taha seda kõrvaltoimete tõttu võtta,» muljetas Sarv. «Kuid üldiselt arvestatakse - kas on haigus ohtlikum või ravim.»
Sarv lisas, et kampaania, mis esmakordselt algas juba möödunud aastal, raames on inimesed hakanud apteekritega julgemalt suhtlema küll ning Eesti Apteekrite Liidule ja Eesti Apteekide Ühendusele antakse isegi teada, kas klienti on hästi teenindatud.
«See on maru huvitav ja hea tagasiside,» sõnas Sarv.
Apteekrite eritelefoni jaoks praegu Sarve arvates aga veel vajadust pole, sest infot saab perearsti infotelefonilt ja loomulikult saab otse apteeki helistada. Samas ei välistanud ta sellise võimaluse teket tulevikus.
Eesti Apteekrite Liidu ja Eesti Apteekide Ühenduse ühine teavituskampaania «Küsi apteekrilt nõu» algas eelmisel aastal 1. novembril ja nüüd korraldatakse korduskampaaniat.