Ohtlikul kuumakahjustusel on mitu nägu – kuidas neid ära tunda ja reageerida?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kuressaare haigla teatas sotsiaalmeedias, et kuuma ilma tõttu on abi vajanud väikelapsed ja krooniliste haigustega patsiendid. Kuna prognooside järgi ootavad ka uuel nädalal ees palavad päevad, palub haigla jälgida tervist ja jagab, millised võivad olla kuumakahjustuse mitu salakavalat nägu.

Kuidas kuumakahjustust vältida?

• Lapsevanemad, palun pöörake tähelepanu sellele, et tundide viisi rannaliival ja vees lustivad lapsed kannaksid peakatet! Praegu on kahjuks sageli näha, et randades on lapsed tihtipeale pikka aega palja peaga. Sama kehtib ka pikemate jalutuskäikude puhul, kui päike lagipähe paistab. Kuigi võib tekkida soov end rannaliivale visata ning silmad katta, tuleb lastel hoida kogu aeg silm peal. Idee: võtke randa kasvõi vihmavari kaasa, et vahepeal varju alla pugeda, kui selleks muud võimalust läheduses ei ole.

• Mitte mingil juhul ei tohi lapsi ning loomi jätta seisvasse autosse, kus temperatuur väga kiirelt saunaks kerkib! Samuti ei tohi mingil juhul katta vankreid tekkide või saunalinadega, sest vankris tõuseb temperatuur ülimalt kiirelt ning paneb beebi ohtu. Kuumarabandus võib viia ajuturse tekkele, mis on eluohtlik seisund.

• Kuumarabanduse nähtude ilmnemisel tuleb kohe anda esmaabi. Haigusnähtude püsimisel tuleks kutsuda kiirabi (112) või pöörduda haigla erakorralise meditsiini osakonda.

Kuumarabandus on kehatemperatuuri regulatsiooni häire, mille tagajärjel tõuseb kehatemperatuur eluohtlikult kõrgele – üle 42 kraadi. Selle haigusseisundi korral ei suuda organism enda sees tekkivat soojushulka ära anda, higistamine lakkab ja nahk on kuiv.

Kuumarabandusest on eriti ohustatud lapsed ja kroonilisi südame- või kopsuhaiguseid põdevad vanemad inimesed. Samuti võib kuumarabandust soodustada liigne kehakaal ning vedeliku puudus organismis. Seetõttu on soovitav võtta tarvitusele enne kontserdile või muule üritustele minekut järgmised kuumarabandusevastased ohutusmeetmed:

• Kaitsta end päikesepõletuste eest. Päevasel ajal on soovitav püsida varjus või jahedamas kohas ning kanda laiema äärega mütsi ja päikeseprille. Nahka kaitsta päikesekreemiga. Päikesekreeme võib päeva jooksul nahale peale kanda korduvalt.
• Riietuda ilmale vastavalt, kanda vabalt õhku läbi laskvat kerget riietust. 
• Väga oluline on, et kontserdile või üritusele minnakse väljapuhanuna. 
• Tarbida kogu päeva jooksul rohkelt vedelikke, parim on puhas ja jahe vesi.
• Vältida alkoholi tarbimist. 
• Vältida rikkalikku kuuma toidu söömist. 
• Kroonilistel südamehaigetel võtta kaasa vajalikud ravimid. 
• Teatud ravimid võivad soodustada kuumarabanduse teket: veresooni ahendavad ravimid, vererõhuravimid (beeta-blokaatorid), diureetikumid ehk vee väljaajad ning antidepressandid ja antipsühhootikumid. Nende ravimite tarvitamisel on soovitav olla eriti tähelepanelik kuumarabanduse sümptomite ilmnemise suhtes.

Kuumarabanduse sümptomiteks võivad olla

• kõrge kehatemperatuur (üle 39 kraadi) on peamine sümptom;
• tuikav peavalu ja peapööritus;
• nõrkushood, värisemine;
• iiveldus ja oksendamine;
• punetav, kuum ja kuiv nahk;
• pulsisageduse kiirenemine, pulsisagedus võib tõusta kuni 160–180 lööki minutis;
• kiirenenud hingamine ja hingeldus;
• muutunud meeleseisund või käitumine – segasus, ärevus, muutunud kõne, ärrituvus, loidus;
• teadvusekaotus;
• krambid – 1–3 minutit kestev valulik kramp koormatud lihasrühmas.

Mida teha kuumarabanduse korral?

Kuumarabanduse sümptomite ilmnemisel tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi (112), abi saabumiseni tuleks kuumarabanduse ohvrit aidata kiiresti järgmiste võtetega: 

• Kannatanu tuleb viia jahedamasse ja varjulisse kohta ning asetada lamama, pea ja ülakeha kergelt tõstetud. Üleliigsed riided tuleb eemaldada. Kannatanut tuleb jahutada ükskõik mis kättesaadava meetmega – kasta külma või jaheda veega või lehvitada tuult. Laubale, kuklasse, kätele ning jalgadele ja kubemetesse asetada võimalusel külmad mähised, jääkotid ning anda juua külma vett väikeste lonksude haaval.
• Kannatanut tuleb kraadida iga 10 minuti järel ja püüda hoida kehatemperatuuri alla 38 kraadi.
• Kuumakrampide korral anda juua külma kergelt soolast gaseerimata vett (näiteks Värska). Teadvuskaotuse korral on kannatanu vaja keerata püsivasse küliliasendisse.​

Kuumakahjustustel on erinevad vormid.

Päikesepiste. Palja peaga otsese päikesekiirguse käes viibimisega kaasnev aju ja ajukelme veresoonte laienemine, mis avaldub tugeva peavaluna. Patsient tuleb toimetada varju ning tema pea tuleb maha jahutada. Sümptomid (oksendamine, rahutus, peapööritus, kuklakangestus) võivad tekkida ka alles hiljem, näiteks öösel.

Kuumastress. Pärast palavas keskkonnas viibimist avalduvad õrn peavalu, sääremarja krambid, nõrkus ja ebamugavustunne. Vererõhk, südame löögisagedus, teadvuseseisund ja kehasisene temperatuur on normaalsed. Patsiendi kuumuse ja päikese käest varju toimetamise ning välise mahajahutamise järel kaovad nimetatud sümptomid kiiresti.

Kuumakurnatus. Higistamise ja hingeõhu kaudu kaotatud vedeliku tagajärjel tekkinud vedelikupuudus ja sellest tingitud südame löögimahu vähenemine. Kõigile kuumastressi kaebustele tekivad lisaks vererõhu langus, tahhükardia, janu ja väikeses koguses, kuid kontsentreeritud (tumeda) uriini eritus. Vedeliku juurdevoolul ilma soolata tekivad kuumakrambid tugevalt koormatud lihaserühmades. Kehasisene temperatuur on normis, neuroloogilisi iseärasusi ei esine. Pärast infusioonilahuse abil südame löögimahu taastamist ja joomist kaovad kaebused mõne tunni jooksul. 

• Kuumarabandus. Pärast pikemalt kuumuse ja päikese käes viibimist võib keha lakata temperatuuri reguleerimast. Kehasisene temperatuur tõuseb üle 40 kraadi ega lange vaatamata välisele või infusiooni abil seesmisele jahutusele. Peamised kuumarabanduse sümptomid ongi üle 40-kraadine kehasisene temperatuur ja teadvusehäired. Need võivad kujuneda apaatiast kuni sügava koomani või päädida krambihoogudega. Lisaks kaasnevad alati tahhükardia ja hingamissageduse kiirenemine. Isegi juhul, kui patsient saab piisavat prekliinilist abi ja haiglas intensiivravi, võivad erinevad organid seiskuda, tekkida rasked vereringeprobleemid, kesknärvisüsteemi, maksa, neerude, verehüübe ja kopsude häired.

Head inimesed! Kuressaare Haiglast on juba tänaseks läbi käinud kuuma ilma tõttu kannatada saanud väikelapsed ja...

Posted by Kuressaare Haigla SA on Laupäev, 10. juuli 2021