Uuring: eestlased käivad haigena tööl, sest kardavad raha kaotada

PM Tervis
Copy
Paljudele pole nohu või kehv enesetunne haigus, kuid need sümptomid on siiski kõrvalekalle, meeldetuletus, et tuleb võtta aeg maha ja puhata. Lisaks sellele on need sümptomid alati viiruste poolt põhjustatud ja nakkusohtlikud.
Paljudele pole nohu või kehv enesetunne haigus, kuid need sümptomid on siiski kõrvalekalle, meeldetuletus, et tuleb võtta aeg maha ja puhata. Lisaks sellele on need sümptomid alati viiruste poolt põhjustatud ja nakkusohtlikud. Foto: Shutterstock

Neljandik Eesti inimestest on viimase aasta jooksul käinud haigena tööl, sest pelgavad sissetuleku vähenemist ega soovi kolleege tööl hätta jätta, selgub Seesami värskest uuringust.

Kõige rohkem käisid viimase aasta jooksul haigena tööl ettevõtjad ja Ida-Virumaal elavad inimesed. Haigeks jäädes hoiavad kõige eeskujulikumalt töölt eemale pensioniealised inimesed.

«Uuringust selgub, et eestlane on üks kange tegelane, kelle jaoks haiguslehele jäämine on viimane võimalus. Igati arusaadavalt kardetakse sissetuleku vähenemist, kuid leidub ka neid, kes ei soovi kolleegi ega kliente hätta jätta või pelgavad, mida tööandja arvab vaimse tervise probleemide tõttu haiguslehele jäämisest,» tutvustas Seesami turundusjuht Tiia Prööm uuringu tulemusi.

Haigena tööl käinud inimesed tunnistasid, et haiguslehe võtmine tähendanuks kolleegide hätta jätmist ja palgas kaotamist. Enim muretsesid palgakaotuse pärast töölised ja kontoritöötajad – 60 protsenti vastas, et ei saa sissetuleku vähenemise tõttu haiguslehte võtta.

Kolmveerand 25-34 aastastest vastanutest aga muretsesid hoopis kaaskolleegide pärast, kes nende haiguslehele jäämisel kannataksid ja peaksid taluma kasvavat töökoormust.

Ettevõtjad seadsid aga haigeks jäädes esikohale kliendid — 75 protsenti vastanud ettevõtjatest läksid haigena tööle, sest ei soovinud oma kliente hätta jätta.

«Haigena tööle minemise põhjused olid erinevad ka meeste ja naiste vahel. Näiteks tunnetas veerand naistest ja vaid kümnendik meestest, et nende tööandja suhtub haiguslehe tõttu töölt puudumisse negatiivselt. Seevastu klientide altvedamise pärast muretsesid rohkem mehed kui naised, vastavalt 35 protsenti ja 18 protsenti vastanutest,» rääkis Prööm.

Huvitava leiuna tuli uuringust välja, et viiendik haigena tööl käinud inimestest tunnevad, et vaimseid probleeme ei peeta päris haigusteks ja seetõttu ei võeta vaimse tervisega seotud muredega tegelemiseks haiguslehte. Eriti tunnetasid seda kontoritöötajad, kellest 31 protsenti nõustusid eelnimetatud väitega. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles