/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2020/06/07/13139688t1h1a3b.jpg)
Parkinsoni ja Alzheimeri tõbi ning epilepsia on kesknärvisüsteemi häired. Neid on ka väga raske ravida, kuna aju kaitseb vere-aju barjäär.
Trooja hobune võib aidata Alzheimeri ravis
Vere-aju barjäär toimib tõkkena, võimaldades ajju siseneda ainult teatud molekulidel. Vesi ja hapnik võivad läbi pääseda, nagu ka muud ained nagu alkohol ja kohv. Kuid see blokeerib enam kui 99 protsenti potentsiaalselt ohtlikest ühenditest.
Nüüd leidis Kopenhaageni ülikooli teadlaste meeskond elusatel rakkudel läbi viidud uuringus, kuhu olid kaasatud hiired, otsesed andmeid selle kohta, kuidas vere-aju barjääri mitteläbilaskvaid seinu niiöelda petta, et võimaldada ravimite toimetamist ajju. Uuring ilmus teadusajakirjas Nature Communications.
Nad uurisid nanoosakesi, mis olid muudetud ravimikandjateks, ja toimetasid need vere-aju barjäärist mööda, jälgides neid kogu protsessi käigus.
«Enne seda uuringut polnud kogukonnal ülevaadet, mis toimus vere-aju barjääris ja miks mõned nanoosakesed selle ületasid ja teised mitte. Sellega seoses oli vere-aju barjäär nagu must kast, kus sündmused ravimite manustamise ja ajus tuvastamise vahel jäid ebaselgeks. Kaheldi isegi selles, kas nanoosakeste sisenemine ajusse on üldse võimalik. Oma uuringuga pakume nüüd otsest tõestust nanoosakeste sisenemisest ajju ja kirjeldame, miks, millal ja kus see juhtub,» ütleb dotsent Krzysztof Kucharz neuroteaduste osakonnast Medical Xpressis.
Teadlased, keda abistasid Taani tehnikaülikooli ja Aalborgi ülikooli kolleegid, kasutasid vere-aju barjääri jäljendamiseks kahe-footonilist kujutist, et mõista, kuidas nanoosakestest ravimikandjad liiguvad elusorganismis mööda vere-aju barjäärist.
«Jälgisime nanoosakeste sisenemist ajju protsessi igal etapil, saades väärtuslikke teadmisi ravimite edaspidiseks kavandamiseks. Täpsemalt näitame, millistesse vaskulaarsetesse segmentidesse on nanoosakesi kõige tõhusam suunata, et võimaldada nende sisenemist ajju. Ja kuna me suutsime jälgida ravimikandjaid ühe nanoosakese tasemel, pakume nüüd uudset platvormi tõhusamate ja ohutumate ravimeetodite väljatöötamiseks,» ütleb Kucharz.
Uuring näitab, et ajju suunatud nanoosakeste ülekandes mängivad esimest viiulit kapillaaridest veidi suuremad veresooned veenulid, mis koosnevad endoteelirakkudest, mis võimaldavad või takistavad molekulide juurdepääsu ajukoele.
«Analoogiliselt müütilise Trooja hobusega tunneb endoteel need ära ja molekulid transporditakse üle vere-aju barjääri ajusse. Nanoosakestel on lastiruum, kuhu saab laadida ravimeid paljude neurodegeneratiivsete haiguste raviks. Praegu katsetatakse seda lähenemist paljud kliiniliste ja eelkliiniliste ajuvähi, insuldi, Alzheimeri ja Parkinsoni tõve uuringute korral. Nanoosakeste ajusse transportimise tase on siiski madal ja seda tuleb hea tulemuse saavutamiseks parandada. Seetõttu on nanoosakestega ravimi kohale toimetamise optimeerimine väga vajalik. Selleks on ülioluline mõista, kuidas nanoosakesed suhtlevad vere-aju barjääriga. Siin tulime mängu meie,» ütleb Kucharz.