Kuigi Eesti geenivaramuga on liitunud juba üle 200 000 geenidoonori ehk 20 protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast, saavad sel aastal panustada ambitsioonikasse teadusprojekti veel 4000 inimest.
Tänavu saab taas geenivaramuga liituda
Geenivaramu juhataja Andres Metspalu sõnul on geeniteadus arenenud viimaste kümnendite jooksul helikiirusel, kuid valdkonna täielik potentsiaal on veel täitumata.
«Tänu geenidoonorite panusele saavad Tartu ülikooli teadlased uurida seoseid geenide ja tervise vahel, mis loob eeldused tõhusamaks tervishoiuks, ning avastada eestimaalaste geneetikas peituvaid eripärasid,» lisas professor Metspalu.
Eelmisel nädalal avaldati ka rinnavähi ja südame-veresoonkonnahaiguste täppisennetuse rakendusuuringu lõpparuanne, mille eesmärk oli välja selgitada, kuidas kasutada geeniandmeid haigusi ennetavates personaliseeritud tervishoiuteenustes.
«Geeniinfost peaks lõpuks olema kasu kõigile – geenidoonoritele, arstidele, kogu ühiskonnale – kuid kõige aluseks on see, et oskaksime esmalt geeniandmetest midagi järeldada,» ütles Tartu ülikooli genoomika instituudi direktor Mait Metspalu.
Mait Metspalu
Karl-Erik Piirimees
Selleks, et saada teada erinevate geenide koosmõjust, avaldumisest ja ülesannetest, tuleb läbi viia mahukaid statistilisi analüüse, kuhu on kaasatud erinevaid inimesi.
«Kuigi väga paljud on juba geenivaramusse oma panuse andnud, ootame veel huvilisi liituma. Selleks ei pea tegema muud, kui tuleb aega broneerimata loovutada omale sobivas Synlabi esinduses väikene kogus verd ning allkirjastama geenivaramu kodulehel nõusoleku vorm,» selgitas professor Metspalu.
Lisaks geeniproovi loovutamisele saavad juba geenidoonoriks hakanud võtta aeg-ajalt osa teadusuuringutest. Näiteks viidi sel kevadel läbi maailmas küllalt ainulaadne vaimse tervise uuring, mis aitab tuvastada seni teadmata seoseid vaimse tervise probleemide ja geenide vahel.
Valitsus on andnud tänavu rahastuse 4000 geenidoonori kogumiseks. Täpsemat infot geenidoonoriks hakkamise kohta leiab www.geenidoonor.ee.